Autonoomne õhusõiduk
Autonoomne õhusõiduk on iseseisvate süsteemide kontrolli all ja ilma piloodita lendav õhusõiduk. Enamik iseseisvaid õhusõidukeid on mehitamata õhusõidukid, kuid iseseisvaid juhtimissüsteeme on arendatud nii, et need saaksid juhtida ka õhutaksosid ja reisilennukeid.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Mehitamata õhusõiduk
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene teadaolev mehitamata õhusõiduki kasutus leidis aset 1849. aastal kuumaõhupallidega sõjapidamise eesmärgil, mil Austria tegi õhurünnakut Veneetsia vastu.[1] Suuremad saavutused mehitamata lennunduses tulid esimese maailmasõja ajal, kui valmisid esimesed raadio teel juhitavad lennukid.
Autonoomsed tunnused nagu autopiloot ja automatiseeritud navigatsioon on arenenud järk-järgult 20. sajandi jooksul. Peamiselt on autonoomsed mehitamata õhusõidukid olnud kasutusel luure eesmärgil sõjanduses. Igapäevaelus võib autonoomseid mehitamata õhusõidukeid kohata põllumajanduses, kus tuleb suur maa-ala süsteemselt veega kasta ning iselendavad droonid on selleks parim lahendus.
Reisijad
[muuda | muuda lähteteksti]Lennundus on läinud täpsemaks, mis võimaldab reisijatel ohutult lennata. Autopiloot on piisavalt arenenud, et vabastada piloot mõnedest kohustustest, kuid piloodi kohalolek on veel siiski kohustuslik.
Praegu töötatakse välja mitmeid õhutaksosid, mis ei vaja inimpilooti. Mõned õhutaksotootjad on Joby Aviation, Lilium Jet ja EHang, millest viimane on oma õhusõidukit ka Eestis lennutanud.[2] Selliste õhusõidukitega kaasnevad juriidilised küsimused, mille lahendamisega juba tegeletakse.
Tuleviku võimalused
[muuda | muuda lähteteksti]Inimlik viga
[muuda | muuda lähteteksti]Lennunduse üks peamisi nõudeid on ohutus. Autonoomsed juhtimissüsteemid teevad kiiremini otsuseid, mis võtaksid inimesel palju kauem aega.[3] Inimlikud vead on süüdi üle 80% lennuõnnetustest.[4] Täielikult autonoomsed õhusõidukid aga eemaldaksid need vead, mis võivad piloodil pingelistes olukordades tekkida.
Vastutus
[muuda | muuda lähteteksti]Piloodi eemaldamine lennukist eemaldab ka vastutaja. Selle vältimiseks tuleks vastutus üle anda lennukitootjale, kuid tootjal on siis õigus vastutusest vabaneda, kui õhusõidukit pole õigesti hooldatud. See omakorda sätestaks tõestusstandardid ehk protsessid, mis tõestavad vastutust ning peavad olema juriidiliselt ja eetiliselt korrektsed.[4] Selle tõttu peab looma uued õigusaktid, juriidilised lahendused.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ A. McKenna, „The Future of Drone Use: Opportunities and Threats from Ethical and Legal Perspectives,“ in 1 Air Power in the Age of Total War, Asser Press, 2006, pp. 355.
- ↑ D. Symonds, „Parcel and Postal Technology International,“ UKI Media & Events, 7 September 2021. [Online]. Available: https://www.parcelandpostaltechnologyinternational.com/news/automation/ehang-completes-long-distance-aerial-drone-deliveries-in-estonia.html.
- ↑ G. Sands ja C. Saghir, „Realizing the Potential of Autonomous Vehicles,“ in Planning Practice & Research, vol. 35, no. 3, pp. 267-282, June 2020.
- ↑ 4,0 4,1 L. Haertlein, „An Alternative Liability System for Autonomous Aircraft,“ in Air & Space Lawyer, vol. 31, no. 2, pp. 1-22, 2018.