Arvid August Afzelius

Arvid August Afzelius (8. oktoober 1785 Fjällåkra, Broddetorpi kihelkond, Västergötland – 25. september 1871 Enköping) oli esimene rootsi rahvalaulude koguja, samuti tõlkija, ajaloolane ja luuletaja.

Alates 1828. aastast kuni surmani oli ta Enköpingis pastor.

Koos Erik Gustaf Geijeriga andis ta välja rootsi rahvalaulude kogumiku "Svenska folkvisor från forntiden" (3 köidet, Stockholm 1814–1816). Need ilmusid koos viisiga ja töödeldud kujul. See kogumik innustas rahvalaule koguma ning inspireeris heliloojaid.

Ta tõlkis rootsi keelde Vanema Edda (1818) ja Hervarari saaga ning kirjutas Rootsi ajaloo Karl XII ajani "Swenska folkets sagohäfder", mis ei taotlenud niivõrd ajaloolist tõepära kui rahvalikku pilti ajaloost.

Koos Rasmus Raskiga andis ta välja nii Vanema ku ka Noorema Edda.

Tema luuleteoste seas on rahvalaulu viisile kirjutatud romanss (ballaad) "Näckens polska" (1812). Samuti kirjutas ta kirikulaule, sealhulgas "Dig skall min själ sitt offer bära".

Aastal 1901 andis üks tema tütardest välja tema mälestused ("Minnen").

Ta oli ühingu Götiska Förbundet liige.