Arutelu:Hueid
ÕS-is on kõigist neist nimetustest ainult "tunganid". Maailma keelte loendis on eraldi huei keel ja tungani keel. Nimetust "tunganid" tuleks lähemalt selgitada. Andres 23. august 2008, kell 06:52 (UTC)
Selle artikli nimi peaks olema Huid. Nimetus hueid on ilmne venepärasus, sest vene keeles on arusaadavatel põhjustel üritatud vältida sõna hui kasutamist, sellest siis ka liigse e sisse sutsamine. Ka hiina keele ametliku pinyini transkriptsiooni järgi on selle rahva nimetus hui. Tunganiteks nimetatakse 1860ndate aastate Qingi dünastia vastase moslemite ülestõusu järel Gansu provintsist Xinjiangi läänepiirile põgenenud ja hiljem Tsaari-Venemaa koosseisu inkorporeeritud huide järeltulijaid, kes kaasajal elavad peamiselt Kirgiisias. Sõna tungan võeti Kirgiisia huide järeltulijate kohta kasutusele nõukogude ajal; etnonüümi etümoloogia on ebakindel, populaarsed on kolm erinevat analüüsi. Tunganite omanimetus on laohuihui, enda kohta nad sõna tungan ei kasuta. Kuni viimase ajani oli tunganite ajaloolises mälus side Hiinasse jäänud huidega praktiliselt olematu. Alles Nõukogude Liidu lagunemise järel on see side avastatud ja teataval määral teadvustunud, nii et tunganite näol on tegemist omaette rahvaga, kelle nimetust kõikidele huidele laiendada oleks väär mis väär. --Vihelik 26. november 2009, kell 22:14 (UTC)
- Siin on "huei keel" ja "tungani keel", küllap siis tuleb vastavalt öelda "hueid" ja "tunganid".
- E on vahele pandud selleks, et hääldust täpsemalt edasi anda. Andres 26. november 2009, kell 23:47 (UTC)
- Ariste 60ndatel oli ilmselgelt mõjutatud venekeelsest transkriptsioonist, ise ta hiina keelt ei osanud. Kahjuks on see kirjapilt käibesse jäänud. Hui ilma e-ta on kidlasti originaalilähedasem hääldus, sellest rääkimata, et eestlasele suupärasem. Ei vahuta siin niisama, mul on seljataga kraadiõpingud kolmes hiina ülikoolis. --Vihelik 27. november 2009, kell 00:18 (UTC)
- Aga kirjuta sellest Peeter Pällile. Vikipeedia ei saa selliseid asju ise otsustada. Kui Sa Peeter Pälli veenad, et "hui" on häälduspärasem ja õigem, siis järgime seda ka meie.
- Igatahes fonoloogiliselt sisaldub selles sõnas "e". (Võimalik, et see kuuldub eestlase kõrvale rohkem, nagu e-d poleks. Tuleks leida diktori hääldatud silp ning küsida inimestelt, kuidas nad seda kuulevad.) Vaata näiteks seda. Nii palju kui mina olen hiina keele kohta lugenud, öeldakse igal pool, et ui hääldub [wei].
- Igal juhul oleks argumendiks tarvis mingeid viiteid. Ei piisa sellest, kui Sa ütled, et oled Hiina ülikoolides käinud.
- Veel: kas pead silmas standardset hiinakeelset hääldust või hu(e)ikeelset hääldust?
- Mulle ei tundu ilmne see oletus, et vene keeles on ühe silbi pärast kogu hääldus moonutatud. Andres 27. november 2009, kell 08:55 (UTC)
- Huei on Eestis kasutusele võetud vene keele mõjul, sest hui on venekeelne roppus. Aga eesti keeles võiks küll olla hui. Nagu on ka soome, inglise jt keeltes. --176.46.114.216 5. aprill 2019, kell 23:25 (EEST)
- 176.46.114.216, "hui on venekeelne roppus". Jah! "Внимание! Содержание ... непристойным или оскорбительным. ... Из-за табу на печать матерных слов, существовавшего в СССР, статья с этим словом была изъята из Этимологического словаря русского языка М. Фасмера". Etümoloogia: "The name Dungan is of obscure origin. One popular theory derives this word from Turkic döñän ("one who turns"), which can be compared to Chinese (huí), which has a similar meaning. (en:Dungan people#Name)" --Janggun Dungan (arutelu) 6. aprill 2019, kell 09:55 (EEST)
- Huei on Eestis kasutusele võetud vene keele mõjul, sest hui on venekeelne roppus. Aga eesti keeles võiks küll olla hui. Nagu on ka soome, inglise jt keeltes. --176.46.114.216 5. aprill 2019, kell 23:25 (EEST)
- Ariste 60ndatel oli ilmselgelt mõjutatud venekeelsest transkriptsioonist, ise ta hiina keelt ei osanud. Kahjuks on see kirjapilt käibesse jäänud. Hui ilma e-ta on kidlasti originaalilähedasem hääldus, sellest rääkimata, et eestlasele suupärasem. Ei vahuta siin niisama, mul on seljataga kraadiõpingud kolmes hiina ülikoolis. --Vihelik 27. november 2009, kell 00:18 (UTC)