Arutelu:Eesti

Arhiivid 2004–2013 Teemad: Puuduvad alaosad, ülesehitus, eemaldatud osad, artikli kaitse alla võtmine, jms.

Palun lisage link artiklile Eesti pangandus. 194.150.65.247 23. aprill 2017, kell 00:44 (EEST)[vasta]

Tehtud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. aprill 2017, kell 01:05 (EEST)[vasta]

Artikli sissejuhatuses on mitmeid problemaatilisi (ekslikke, vastuolulisi, poolikuid ja liigseid) laused.

1. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Ka Poola, Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Novgorodi ja Kiievi riikide koosseisu.
2. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased (lause kordub ka allpool tekstis). Eestlased ei mahu kuidagi selle (ingl k https://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_peoples) termini alla. Mööndustega võib hetkel põlisrahvasteks pidada ehk vaid setusid ja võib-olla vanausulisi. Venemaa setudel on selline riiklik staatus juba saadud, Eesti setudel on tunnustuse saamine alles idee vormis.
3. Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas. Kuna 'läänemeresoome rahvas' defineerub läänemeresoome keelte kõnelejatena, siis väidab see lause, et enamasti on eestlaste emakeel eesti keel ja neil eestlastel, kel pole, on emakeeleks mõni muu läänemeresoome keel.
4. Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega. Esiteks tuleks ainult sarnasusest rääkides kõigepealt mainida vadja ja liivi keeli. Teiseks, kui pidada oluliseks mainida sarnaseid keeli ja keeleperekonda kuulumist (eelmine lause), siis loogika järgi tuleks seda teha ka järgmises, vene keelt puudutavas lauses (a la vene keel on idaslaavi keel, mis on lähedane ukraina keelele). Kolmandaks, tegelikult ma arvan, et eesti (ja vene) keeltele sarnaste keelte, keeleperekondade jms mainimine Eesti Vabariigist rääkiva artikli sissejuhatavas osas pole põhjendatud. See sobib 'Eesti keele' artiklisse, aga mitte siia.
5. Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib Nõukogude okupatsiooni aegse venestamise ja ümberrahvastamise tulemusena emakeelena vene keelt. Esiteks kui pidada oluliseks keele päritolu väljatoomist, siis tuleks seda ka eesti keele juures teha. Teiseks, täpsem ja selgem on öelda: 'suurem osa vene keele kõnelejaid on Nõukogude ajal Eestisse sisserännanud venelased ja nende järeltulijad' vms. Millised NL-i poliitilised kaalutlused sellega seotud võisid olla, on juba vaieldav ja detailsem küsimus ja seda peaks arutama Eesti ja NL ajaloo ning venestamise artiklites. Kolmandaks, üldse on keelte päritolu jutt EV artikli sissejuhatavas osas juba detaili minek ja võiks olla vastavas alapeatükis.

Ehk siis kokkuvõttes ma arvan, lause nr 1 tuleks täiendada või põhjendada, miks just teatud riigid välja on toodud, ja lause nr 2 kustutada. Ülejäänud rahvusi ja keeli puudutavast osast tuleks liigne tekst eemaldada ning piirduda mainimisega, et Eesti rahvastikust moodustavad u 70% eestlased ja 25% venelased või et 70% Eesti elanike emakeel on eesti keel ja 30% vene keel vms. Minnekon (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 16:00 (EET)[vasta]

Üldiselt nõus, ainult et "põlisrahvas" tähendab ka muud ([1]; ebamäärasuse tõttu on siiski parem seda sõna mitte kasutada). Tee julgelt parandused. Kui kellelgi on vastuväiteid, jõuab ka hiljem arutada. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 17:35 (EET)[vasta]

Põlisrahva ekvivalent inglise keeles pole vaid indigenous people. On ju veel ka native peoples, first nations jmt. Eesti keeles ei kattu selle mõiste tähendus üks ühele ingliskeelsega. Minu arvates tuleb see tagasi panna. --Vihelik (arutelu) 5. jaanuar 2014, kell 23:39 (EET)[vasta]

Arvan, et peaks kõigepealt tegema artikli Põlisrahvas. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 00:04 (EET)[vasta]

'Native people' ja 'first nations' on minu andmetel sisuliselt sama, mis 'indigenous people'. Kui Eesti valitsus Põlisrahvaste deklaratsioonist või setud oma staatusest räägivad, siis on nad mõelnud seda just 'indigenous people' tähenduses.

Mõned põhjused, miks põlisrahva mõistet siin mitte kasutada. Esiteks ühe definitsiooniga (indigenous people) on see vastuolus ja teise (Andrese toodud link) spetsiifilisuse aste piirdub nii häguste mõistetega nagu põline, rahvas ja ala, mille abil ei saa adekvaatselt hinnata, kas eestlased selle alla mahuvad või ei. Teiseks olen ma täheldanud selle termini kasutamist eestlaste iseloomustamiseks eriti palju nt maausuliste ja marurahvuslaste juures oma agendade toetamiseks, mis teeb tast nö laetud sõna. Kolmandaks ja peamiseks, kui mõistel pole ühte ja selget tähendust, siis toob ta lisainfo asemel artiklisse segadust. See kõik ei välista muidugi mõnes alapeatükis tänase Eesti rahvastiku päritoluküsimuste lahtirääkimist, kus seda saab teha ilma taolistele probleemsetele mõistetele toetumata. Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)[vasta]

Ei ole samatähenduslikud. Nt Kanada dakootad on "first nation," kuid nad ei ole oma praegusel asualal "indigenous". Terminoogiat kasutades tuleb selliseid kohalikust pruugist tulenevaid eripärasid arvesse võtta. Jään oma seisukoha juurde, et eestlased on Eestis põlisrahvas. --Vihelik (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 03:31 (EET)[vasta]

Märkasin, et Statistikaameti järgi on 'Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad või üks vanem ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud'. See tundub mulle kõige selgem ja ametlikum definitsioon.Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 13:12 (EET)[vasta]

Ma küsin siis nii, et mis on see 3. või 4. põliselanike definitsioon, mille järgi eestlased vaieldamatult sinna kategooriasse mahuvad? Ja siis kuidas on see definitsioon nii palju domineerivam ja olulisem teistest kasutatavatest definitsioonidest?

Eestlaste nimetamine põlisrahvaks oleks võinud artiklisse alles jääda. 90.191.119.98 10. jaanuar 2014, kell 19:06 (EET)[vasta]

Ma arvan, et me peaksime tegema põlisrahva kohta ühe või mitu artiklit, siis juba näeb, kuidas seda sisse panna. Iseenesest seda sõna ei ole minu meelest tingimata tarvis. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2014, kell 21:34 (EET)[vasta]

Keegi on ilma selgitusteta eestlased jälle põlisrahvaks tituleerinud. Selleks oleks esmalt tarvis näidata, et on olemas "põlisrahva" definitsioon, mille alla eestlased mahuvad, ja teiseks avada pikemalt selle tähendus ka artiklis, sest "põlisrahval" (nagu ülalpool mainitud) on mitu teistsugust definitsiooni, mille alla eestlased ei mahu või mis on liiga ebamäärase sisuga, et siin kasutada. --Minnekon (arutelu) 22. oktoober 2016, kell 12:55 (EEST)[vasta]

Mille poolest venelased vähemusrahvuste seas erilised on, et ainult nende osakaal tabelisse lisati? --Vihelik (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 00:42 (EET)[vasta]

Ikkagi ju suurim ja tähtsaim vähemusrahvus. Muidugi, eestlaste osakaal on iseenesest ka juba piisavalt kõnekas. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 01:04 (EET)[vasta]

Jah, ja tabel, mis mainib mõne linna puhul vaid 5% selle rahvustest, on ikkagi puudulik. Rahvuseid saab vajadusel muidugi veel juurde lisada. Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)[vasta]

Selle osas, mis riikide koosseeisu on Eesti alad kuulunud, võiks tegelikult keegi teadjam öelda, kas kõik need keskaegsed moodustised kvalifitseeruvad ikkagi iseseisvate riikide alla (nt Tartu piiskopkond).Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)[vasta]

"Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna" Vana-Liivimaa oli formaalselt Saksa-Rooma riigi koosseisus. Nii et antud kontekstis ei ole neid keskaegseid moodustisi vaja mainida. 193.40.142.254 6. jaanuar 2014, kell 09:17 (EET)[vasta]

Neil "keskaegsetel moodustistel" oli muuhulgas sõjapidamise ja raha vermimise õigus, Eesti ajalugu ei pea niimoodi vaesestama. Samamoodi võiks väita, et Eesti ei ole pärast Euroopa Liitu astumist kõneväärt. --IFrank (arutelu) 6. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)[vasta]

Artiklis on lause: "Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile." Tegelikult on neid tähtsaid rahvusvahelisi keskkonnakaitse konventsioone/lepinguid/protokolle, millele Eesti on alla kirjutanud, kindlasti üle 30. Kui keegi on arvanud, et neist kõige tähtsam on Kyōto protokoll, siis on see subjektiivne arvamus. Teisalt jätab see mulje, et Eesti ongi vaid ühele keskkonnakonventsioonile alla kirjutanud. Pisut aegunud andmetega, kuid päris hea ülevaade selle teema kohta on näiteks siin: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eestiga_seotud_rahvusvahelised_keskkonnaalased_kokkulepped Kuriuss (arutelu) 26. juuli 2014, kell 15:04 (EEST)[vasta]

Looduse, majanduse ja kultuuri alajaotusi tuleks tõsiselt arendada. "Teised Eestist" osa võtaksin täiega välja - liiga juhuslik. "Vaata ka" all olevat linginimekirja tuleks kõvasti kärpida. Tuleks tekitada kirjanduse osa. Kas keegi tahaks mingi nimetatud osaga tegeleda?

Hetkel ei jaksanud ma igatahes ise rohkem parandada ja täiendada.

Siinse arutelu 2004–2013 kommentaaride hoiustamiseks tekitasin arhiivi. Kui siin vähegi artikli sisu üle arutlema hakata, siis hakkab seda mahtu siia alles tekkima. Parem juba arutelu puhtamana hoida. Ivo (arutelu) 23. november 2014, kell 07:55 (EET)[vasta]

Siia artiklisse peaks ilmselt kuhugi panema ka peatüki Eesti õigus. Mõtteid võib mh saada võõrvikidest--Bioneer1 (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 17:55 (EET)[vasta]

On artikkel Eesti kohtusüsteem. Millest see Eesti õigus räägiks? Ivo (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 20:18 (EET)[vasta]

Minu meelest on see arusaamatu pealkiri. Andres (arutelu) 5. veebruar 2015, kell 22:33 (EET)[vasta]

Tartu rahulepingu järgsest pindalast pole kuskil juttu. Andres (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 17:35 (EET)[vasta]

See on allmärkusena viite nr 5 all. --WikedKentaur (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 17:54 (EET)[vasta]

Leidsin nüüd, see on sissejuhatuses. Alajaotuses "Asend" võiks kirjutada ka suurusest ning pealkirja vastavalt muuta. Seal saaks sellest põhjalikumalt rääkida. Ka infokastis võiks olla vastav allmärkus. Andres (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 23:55 (EET). Arvutatud on, et Eesti ümber mööt on umbes 1000km või midagi taolist aga me pole veel kindel.[vasta]

---

Need sobiks spetsiaalartiklisse:

Autorite kollektiiv, Tervisesüsteemid muutustes, © Tartu Ülikool, Tervishoiu Instituut 2008

−

• Agnes Kuus, WHO hoiatab: Eesti tervishoid võib uppi lennata, 6. märts 2010

Andres (arutelu) 23. aprill 2015, kell 15:46 (EEST)[vasta]

Pindala muudeti, viide jäi samaks. --Epp 17. juuli 2015, kell 01:43 (EEST)[vasta]

Kas nüüd on korras? Sama allikas ütleb, et kakskümmend aastat tagasi fikseeriti pindalaks 45 227. Minu meelest peaks allmärkuses mainima ka seda ja varasemaid arve. Andres (arutelu) 17. juuli 2015, kell 09:56 (EEST)[vasta]

---

Pindala viide on aegunud ja ma ei oska seda muuta - uus link on https://maaamet.ee/uudised/maa-amet-tapsustanud-eesti-haldusuksuste-piire-ja-pindala --Andreas003 6. november 2021, kell 22:48 (EEST)[vasta]

Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Võtsin selle välja. Kas see peaks tähendama, et tuldi Kuramaalt? Või merelt? Kuidas seda üldse võimalik teada on?--Minnekon (arutelu) 13. detsember 2015, kell 12:59 (EET)[vasta]

Kuramaa on Eestist edelas. 90.190.71.25 13. detsember 2015, kell 13:08 (EET)[vasta]

Õige jah. Kagu suund tundub siiski kahtlane, Kriiska ja Tvauri räägivad Kunda kultuuri oletatava päritolupiirkonnana lõunapoolsest Baltikumist, Poolast ja Valgevenest. Ehk kui ilmakaari mainida, siis juba lõunat. --Minnekon (arutelu) 13. detsember 2015, kell 13:54 (EET)[vasta]

Välja: Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Kammkeraamika kultuuri ja tegelikult juba varasemate kultuuride esindajate seas leidus võib-olla eestlaste esivanemaid, aga nad ise ei olnud eestlased. --Minnekon (arutelu) 13. detsember 2015, kell 14:42 (EET)[vasta]

Välja: "Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi." Ma ei suuda kusagilt kirjandusest taolisi väiteid leida, kõik alustavad "Eesti" ajalugu Tacitusest. Siin esitatule oleks kindlasti viidet vaja. --Minnekon (arutelu) 20. detsember 2015, kell 16:44 (EET)[vasta]

Äkki see on Lennart Meri jutt? Andres (arutelu) 21. detsember 2015, kell 16:17 (EET)[vasta]

Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Millistel, mis keelsetel ja kui vanadel kaartidel? --Minnekon (arutelu) 20. detsember 2015, kell 20:44 (EET)[vasta]

---

Võiks ka kõige uuemast ajaloost (2012–2016) midagi olla. Velirand (arutelu) 15. september 2016, kell 10:16 (EEST)[vasta]

---

Miks ei ole, ja kas on võimalik lisada, Eesti nime alajaotuse all viidet esimese vabariigi aegsele kirjakeeles kasutatud kaksisveega nimetusele Eesti Wabariik? 26. november 2016, kell 23:03 (EEST)

---

Viimases paranduses on liigne koma, mis moonutab suurusjärku. 194.150.65.36 6. detsember 2016, kell 02:04 (EET)[vasta]

---

Leian endiselt, et põhjendatult mainimist väärt on viide algsele põhjamaiselt õigekirjelisele nimekujule Eesti Wabariik, mis tähistab esimest NSV Liidu okupatsiooni eelset vabariiki. Seda võib siis teha kas artikli abstraktis (kohe alguses) või nime alajaotuse all lahtiseletatult. Tänan! Sest, artikli redigeerimine on tavakasutajatele suletud. 31. jaanuar 2017, kell 14:07 (EET)

See protsentuaalne rahvastik võeti välja? Inglise vikis ka. Pelmeen10 (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:38 (EEST)[vasta]

Ja kas võrokad jms läheb tõesti eestlase alla? :) Pelmeen10 (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:42 (EEST)[vasta]

Jah, nn. võrolased on samuti eestlased. Velirand (arutelu) 8. aprill 2017, kell 22:52 (EEST)[vasta]

Või Eesti riiklased? Tegelikult Sardiinias, Kataloonias, Korsikal jms kohtades ei meeldi inimestele, kui neid üldistatakse. Pelmeen10 (arutelu) 9. aprill 2017, kell 03:05 (EEST)[vasta]

Korsika ja Kataloonia on ikka hoopis midagi muud. Seda ei saa võrrelda. Velirand (arutelu) 9. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)[vasta]

---

"Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik." Vist ikka keskmise sissetulekuga. Velirand (arutelu) 14. aprill 2017, kell 20:16 (EEST)[vasta]

Kõrgus on suhteline. Pelmeen10 14. aprill 2017, kell 22:13 (EEST)

Kes või mis on sooid? Mis on soodel või rabadel pistmist veestikuga?--90.191.199.140 3. mai 2017, kell 09:53 (EEST)[vasta]

Parandasin vea.

Kuivõrd sood ja rabad ei ole veekogud, siis nad veestiku alla ei kuulu. See info tuleb siis mujale paigutada, aga kuhu? Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 11:40 (EEST)[vasta]

Soodest on kohane rääkida samas rubriigis, kus räägitakse kas maastikutüüpidest, elupaigatüüpidest või lihtsalt territooriumi jagunemisest kõlvikutüüpideks (palju metsa, palju põldu, palju rohumaid, palju siseveekogusid. palju asustusalasid jne).--90.191.199.140 3. mai 2017, kell 11:50 (EEST)[vasta]

Tõsta siis ümber. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 11:52 (EEST)[vasta]

Nalja teed? Minusugustele on see artikkel lukus, muidu poleks ma sooidega tülitanud.--90.191.199.140 3. mai 2017, kell 12:56 (EEST)[vasta]

Tegin lahti, nüüd saad muuta. Kaalu ka konto tegemist. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 13:42 (EEST)[vasta]

Võtsin looduse alt ära pealkirja "geograafia", mis pole sisuliselt sobiv. Kõlvikute jaotusest võiks rääkida eraldi alajaotuses, selle pealkiri võiks olla näiteks "maakasutus". Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 00:20 (EEST)[vasta]

---

Selleks et infokasti uus rida lisada, tuleb malli muuta. Andres (arutelu) 5. mai 2017, kell 14:24 (EEST)[vasta]

---

Siia on pandud andmed 2017. aasta SKT kohta, aga kuidas see saab teada olla? Andres (arutelu) 19. november 2017, kell 10:02 (EET)[vasta]

---

Enne nõukogude okupatsiooni kasutati vabariigi nime ülesmärkimisel kirjakuju Eesti Wabariik, mis on samaväärne tänasega.

Ei ole täpne ega selge. Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 13:03 (EEST)[vasta]

Mulle tundub lause teine osa üleliigne. --Minnekon (arutelu) 27. august 2018, kell 16:51 (EEST)[vasta]

On muidugi. Aga ei olnud ju nii, et kasutati alati w-tähte. Kas mitte seda ei kasutatud ainult fraktuurkirjas? Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 17:46 (EEST)[vasta]

Antiikvas kasutati nii v-d kui ka w-d. Minnekon lisas sõna ka, tundub, et nii sobib. Pikne 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)[vasta]

Haldusjaotuse peatükis oleval Eesti kaardil pole piirid korrektsed. Esiteks on seal reformieelsed maakonnapiirid. Teiseks legendi järgi on punane joon Tartu rahu piir, aga kaardil punaseks on joonistatud ka Eesti-Läti piir ja samas puudub piir Peipsi ja Pihkva järvel. Lisaks on kaardil ka helepunane joon, mille tähendus pole päris selge, aga seda võib pealiskaudsel vaatamisel punase joonega segi ajada/üheks lugeda. Tartu rahu piir ei puutu tegelikult üldse tänapäeva haldusjaotusse. Roheline kontrolljoon on suhteliselt halvasti eristatav, eriti Virumaa juures, mis on ise ka rohelist värvi. Kas see kaart poleks parem? Pole nii ilus ja nimed puuduvad, aga vähemalt on korrektne. --Minnekon (arutelu) 21. september 2018, kell 21:56 (EEST)[vasta]

Jah, pakutud kaart on märksa parem, asendasin. Ma ütleks, et siin pakutud kaart on siiski ka ilusam, kuna eksitud pole nii paljude kartograafia reeglite vastu. :) Siin pakutud kaardil on haldusjaotusse puutuvalt siiski see puudus, et pole arusaadav, millised saared kuuluvad eraldi haldusüksustesse. Pikne 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)[vasta]

Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel.

Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti.

Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.

See oli Kultuuri peatüki sissejuhatus - viitamata väited ja sisutühi/segane sõnastus ei anna artiklile midagi juurde. --Minnekon (arutelu) 21. september 2018, kell 22:48 (EEST)[vasta]

Hello! Is there correct official website of Estonia in Wikidata (see wikidata:Q191 property "official website")? I watch it, and seems it isn't official website of Estonia. This website seems more official :) --Treisijs (arutelu) 25. oktoober 2018, kell 17:11 (EEST)[vasta]

What do you mean by "official"? The website linked in Wikidata is targeted towards people who want to know more about Estonia. The website you link is for Estonian residents to manage their affairs with the state. Adeliine 25. oktoober 2018, kell 17:39 (EEST)[vasta]

This property is URL of the official website of an item (that is English description of that property). If it is correct by your opinion in Wikidata, then ok, I accept it. I make attection of you, maybe there was mistake. PS: At this moment I work in project "Vikipeedia:Eesti–Läti 100" at Latvian Wikipedia. Try to improve article about Estonia. --Treisijs (arutelu) 26. oktoober 2018, kell 11:42 (EEST)[vasta]

Lehekülje võiks pideva vandalismi tõttu panna tähtajatu kaitse alla. Teeksin seda ise, aga millegipärast ei saa. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. jaanuar 2019, kell 18:03 (EET)[vasta]

• The National Archives, Search results for Estonia
• "Pingeridadest pingevabalt" Eesti Statistikaameti Statistikablogi, 21. veebruar 2017

--WikedKentaur (arutelu) 16. juuli 2019, kell 22:49 (EEST)[vasta]

Selles alajaotuses olevate siselinkide arvu tuleks märkimisväärselt kärpida. Kindlasti on meil nüüdseks piisavalt sobivaid alaartikleid, kuhu need lingid mahutada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. juuli 2019, kell 23:38 (EEST)[vasta]

Kas Eesti vabariigi president pole mitte juba muutunud, aga selles artikklis tunduvalt mitte. August MF (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 10:33 (EEST)[vasta]

Uus president asub ametikohustusi täitma 11. oktoobril. Velirand (arutelu) 8. oktoober 2021, kell 10:35 (EEST)[vasta]

Rahvastiku enamuse (68,7%) moodustavad eestlased

Minu meelest tuleks siin öelda "enamiku". --Andres (arutelu) 5. juuni 2022, kell 21:42 (EEST)[vasta]

Kas 70 177 oli vale? Artiklisse jäi ikkagi sisse: Eesti pindala on 45 339 km², koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. Ursus scribens (arutelu) 28. oktoober 2022, kell 15:42 (EEST)[vasta]

On õige. Lisasin viite. Ursus scribens (arutelu) 2. november 2022, kell 12:32 (EET)[vasta]

Ma ei oska täpsustatud pindala infokasti sisse viia. Teksti viisin sisse. Ave Maria (arutelu) 22. veebruar 2024, kell 09:17 (EET)[vasta]

Sain vist ikkagi ise korda. Ave Maria (arutelu) 22. veebruar 2024, kell 09:51 (EET)[vasta]

Inglise keeles sai nimemuutus Esthonia > Estonia ametlikuks 1926. aastal, kui Suurbritannia ja USA valitsusasutused vastava otsuse kinnitasid

See võiks artiklis sees olla. --Andres (arutelu) 12. veebruar 2024, kell 10:05 (EET)[vasta]

Maa-ameti värske kaardistuse tulemusel kasvas Eesti meresaarte arv 95 võrra, ent Eesti uus pindala on 45 335 ruutkilomeetrit ehk neli ruutkilomeetrit varasemast väiksem. Uue kaardistuse kohaselt kasvas meresaarte arv 2222 saarelt 2317 saareni. Allikas: https://www.err.ee/1609260570/uus-kaardistus-vahendas-eesti-pindala-nelja-ruutkilomeetri-vorra IamHannes (arutelu) 22. veebruar 2024, kell 09:37 (EET)[vasta]

---

Kuijuba lippude mahavõtmiseks läks, Haapsalul ei ole ka lippu. --Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 20:31 (EEST)[vasta]

Minu meelest kõik haldusüksuste lipud on siin artiklis ebavajalikud. Maakondade tabeli võiks ka vabalt ära jätta, on viidatud teisele artiklile, kus on sama tabel. Pikne 17. mai 2024, kell 20:38 (EEST)[vasta]

Ma leian, et vähemalt maakondade loetelu peaks selles artiklis olema, pigem võib muud juttu jätkuartiklisse panna. Praegu ei ole sedagi. --Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 00:22 (EEST)[vasta]

Igas riigiartiklis on elementaarne ära tuua suuremad haldusüksused (maakonnad, osariigid vms). Maakondade tabel koos pindala ja rahvaarvuga on kindlasti vajalik info, mis peab artiklis olema. (Kuigi lippe küll tabelisse vaja pole jah.) Ivo (arutelu) 18. mai 2024, kell 00:51 (EEST)[vasta]

Seda küll, et võiks paremini läbi mõelda, millest siin ülevaatlikuma sisuga artiklis kirjutada. Kui 1. järgu haldusüksusi ei ole palju, siis küllap võib need kõik riigiartiklis loetleda, aga see loetelu võib siis iseenesest olla ka teksti sees.

Teistes keeltes mahukamates riigiartiklites sageli ei ole kõiki 1. järgu haldusüksusi loetletud, eriti kui neid on palju. See on ikkagi üsna spetsiifline info, eriti ei puutu otseselt riigisse nende haldusüksuste pindalad ja rahvaarvud. Ma ei näe eriti põhjust, miks see tuleks kindlasti siia lisada, kui sama loend on niikuinii olemas konkreetsema sisuga artiklis, millele saab viidata. Pikne 18. mai 2024, kell 15:11 (EEST)[vasta]

Ma olen nõus, et numbrid ei pea nimekirjas olema. Jah, võib-olla küll, et kui haldusüksusi on väga palju, ei pea neid tingimata loetlema. Igatahes saab valida, millest riigiartiklis rääkida ja millest mitte, ja konkreetses jaotises ei ole minu meelest maakondade loetelu kõige vähem oluline info, pigem vastupidi. Asi oleneb ju ka artikli üldisest ülesehitusest: kas tahetakse seda teha mahukaks või ülevaatlikuks. --Andres (arutelu) 18. mai 2024, kell 16:23 (EEST)[vasta]

Mõne riigi puhul (nt Moldova haldusjaotus) läheb see jah tarbetult keeruliseks, et seda kõike lähemalt riigiartiklis lahkama hakata. Aga üldiselt pean seda oluliseks, et lugejal oleks kohe võimalik sellega tutvuda ja haldusüksuste loetelust kindlasti ei piisa. See tõesti eeldab, et 1. taseme haldusüksusi poleks mingi arutu arv, aga suure osa riikide puhul nii ei ole.

Ameerika Ühendriigid passib vast näiteks. Kas me võiks pidada piisavaks, kui selles riigiartiklis on lihtsalt osariikide loetelu ja asi sellega piirduks? (on need osariigid tõesti nii sarnased?) Kas see oleks usutav, et selline asi lugejatele meeldiks? Ei ole ok survestada kasutajat eraldi artiklisse minema, kui võiks põhiasjad ülevaatlikult tabeli kujul kohe kätte anda. Nõndasamuti on ka Eesti puhul ikka suur erinevus kas jutt käib Harju või Hiiu maakonnast. Aga see erinevus paistab välja ainult siis, kui esitatud on ka lisaiinfot.

Ehk lühidalt: idee sellest, et artiklis Eesti poleks vaja maakondade ülevaatliku tabelit kõlab mulle hullumeelsena.

Siin artiklis tekitab rohkem küsimusi sektsioonis "Rahvastik" olev tabel, mis võiks minu meelest olla hulga tagasihoidlikum. Ivo (arutelu) 19. mai 2024, kell 00:00 (EEST)[vasta]

Jah, pildid ja lipud võiks sealt välja jätta. --Andres (arutelu) 19. mai 2024, kell 01:17 (EEST)[vasta]

Hm, aga Moldova puhul ei ole hullumeelsus? Inglise viki USA artiklis iseenesest ka pole kõiki osariike loetletud.

Minu meelest me otseselt ei survesta kasutajat teise artiklisse minema, vaid on lihtsalt tavaline, et konkreetsem või täielikum materjal on täpsema sisuga artiklites, millele on lingitud. Üldisema teemaga artiklist ma ootaksin üldisemat või kokkuvõtvamat sisu.

Siin on küll praegu enamasti riigiartiklites kõik 1. järgu haldusüksused loetletud, aga see on minu meelest nii eeskätt sellepärast, et lühikestesse artiklitesse lihtsasti mingigi sisu tekitada. Mulle tundub loomulik, et kui artiklid saavad põhjalikumaks, siis selline sisu tõstetakse teistesse artiklitesse või jäetakse riigiartiklisse lühendatud kujul. Pikne 19. mai 2024, kell 22:27 (EEST)[vasta]

1. järgu haldusüksuste kohta käiv põhiinformatsioon on vähemalt minu arvates palju olulisem, kui suurem osa muust teabest, mis riigiartiklitesse lisatakse ning samuti aitab see paremini mõista riigi ülesehitust ning edasi liikuda konkreetse huvipakkuva piirkonna juurde. Samuti on ikka natuke erinev, kas on kirjutaud mõni lõik haldusüksuste ajaloost või on selgelt välja toodud tänane seis. Kui vaatame aga seda konkreetset artiklit siin, siis isegi esimene alajaotus "Nimi" (c 2817 tm) on pikem kui "Haldusjaotus" (ca 1773 tm) ja ma ei pea seda sugugi mõistiklikuks olukorraks, sest no see võiks ometi olla teema, kus inimene läheb loeb eraldi artiklist rohkem juurde, kui just see nime teema enam huvi pakub.

Ma ei saa väita, et minu arvamus on mingi absoluutne tõde, aga mulle endale tunnetuslikult näib haldusjaotuse osa nii oluline, et see vajab mistahes riigiartiklis (v.a Vatikan jts) põhjalikumat käsitlust. Panin tabeli tagasi. Lippude osa võtasin küll välja, sest see pole oluline.

Nüüd siinse artikli tabeleid vaadates märkasin küll, et "SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse" all annab see 2009. aasta % üle saja kokku. Seal on mingi kala sees. (Muidu aga võiks ju ka väita, et maakondade tabel on olulisem kui nt "Eesti maismaa pindala kõlvikuline jaotus".)

Samuti on meil vast Andrese eelistuste pärast sageli seda Ajaloo osa artiklite lõppu topitud. Minu arvates peaks see olema alati kohe alguses. See on natuke tüütu kui seda alajaotust aina artiklites ringi tõstetakse. Lepiks äkki kokku, et see kuulub alati artiklite algusse? Ivo (arutelu) 20. mai 2024, kell 00:35 (EEST)[vasta]

Nojah, keegi ei vaidle selle üle, et kogu infot ei tule riigi põhiartiklis esitada, küsimus on ainult selles, milline info on olulisem riigiartiklis esitada ja ka selles, kui pikk peaks riigiartikkel olema. Ma arvan, et need on eelistuste küsimused ja eelistused ongi erinevad.

Ka "ajaloo" osa paiknemise suhtes on eelistused erinevad, ja ma ei tõsta ka "ajaloo" osa ümber, aga ise ma seda ette ei paiguta. Sa esitad asja nii, nagu minul oleks kiiks. Minu meelest on imelik hakata lugema millegi ajaloost, kui ei tea veel õieti midagi selle tänapäevast. Siis on ajalugu eriti raskesti arusaadav. Ma mäletan küll: Sinu argument oli see, et iga teema all tuleb kirjutada ka vastavast ajaloost, ja see ei ole arusaadav, kui ei tunne üldist ajalugu. --Andres (arutelu) 20. mai 2024, kell 02:26 (EEST)[vasta]

Nagu olen maininud, siis minu arvates on see keskmisest olulisem teave ja seepärast näib selle väljatoomine hädavajalik.

Antud hetkel lihtsalt selle artikli ajalugu vaadates nägin, et sektsiooni "ajalugu" on jälle kord ümber tõstetud. Ma ise olen üldiselt selle osa ümbertõstmist artiklites vältinud, kuigi mul selge eelistus on ja sel on mitmeid põhjendusi (alates üldisest tavast kuni selleni välja, et sisukord võiks olla mõneti alfabeetilises järekorras, rääkimata sellest, et mingi riigi tänase seisu kirjeldamine ei aita kuidagi ajaloo osa juurde minnes). Ivo (arutelu) 20. mai 2024, kell 11:47 (EEST)[vasta]

Ma leian, et tuleks püüda üksteist mõista ja koos lahendust otsida. Siin ei ole minu meelest hea koht seda arutada. Viime selle näiteks üldisesse arutelusse. --Andres (arutelu) 20. mai 2024, kell 12:50 (EEST)[vasta]

Igatahes alaosade järjekord on minu meelest praegu täiesti kaootiline. --Andres (arutelu) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)[vasta]

kas heaks valitud artiklis Itaalia pole kasutusel üldsoovitatav peatükkide järjestus riigiartiklis? Wkentaur (arutelu) 22. mai 2024, kell 23:28 (EEST)[vasta]

Riikide juures pole me seda ju kunagi kokku leppinud. Ivo (arutelu) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)[vasta]

Minu meelest algul (võib-olla vaikiv) kokkulepe oli, aga see kadus hiljem ära, küllap sellepärast, et tegijaid tuli juurde.

Igal juhul mina pooldan sellist järjekorda nagu artiklis Itaalia, ainult relvajõud võiksid ka "Riigi" all olla. Andres (arutelu) 23. mai 2024, kell 22:41 (EEST)[vasta]

Riigiartiklitena on tunnustust pälvinud ka Indoneesia, Rwanda ning Trinidad ja Tobago (ajalooliselt ka Briti impeerium ja Bütsants). Samas pole minu mäletamist pidi kuskil artikliosade järjekorda läbi vaieldud või isegi lähemalt vaadatud. Ivo (arutelu) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)[vasta]

Alguses oli artiklite järjekorra eeskujuks Albaania, ja sellele keegi vastu ei vaielnud. Siis tegi Iifar pika artikli Indoneesiast, ja siis ma arvasin, et ta lihtsalt ei pannud tähele, et järjekord on teine. Minu meelest tekkis vaidlus järjekorra üle seoses Keila artikliga. Andres (arutelu) 27. mai 2024, kell 00:23 (EEST)[vasta]

Iifar kirjutas artikli "Indoneesia" pikaks ja põhjalikuks muidugi juba 2011...

Artikli "Keila" osade järjekord peaks meil olema vist kõige põhjalikumalt läbi vaieldud ja võiks sellisena ka teistele eeskujuks olla. Iseasi küll, et riigiartiklite ja linnaartiklite puhul on vähe erinevad vajadused. Ning riigiartiklite puhul on meil artikliosade valik ja järjekord olnud omajagu erinev ehk tegelikult oleks vajadus mingiks kokkuleppeks küll. Ja vast oleks siin hea ka olemasolevaid artikleid võrrelda. Ivo (arutelu) 27. mai 2024, kell 01:03 (EEST)[vasta]

---

See satelliidipilt on minu meelest väga hea pilt. Ma saan aru, et see ei sobi otseselt asendi juurde, aga kuskil võiks see olla. --Andres (arutelu) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)[vasta]

Samasse äärmuspunktide jutu juurde sobib ju suurepäraselt. Ivo (arutelu) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)[vasta]

Nojah, argument oli see, et Labradori poolsaarest on kõrval juttu, aga pildil Labradori poolsaart. Ega sellel heal pildil nüüd just äärmuspunkte näidatud ei ole ja asendit ka ei näita. Sobiks vast looduse alla paremini. Andres (arutelu) 23. mai 2024, kell 22:46 (EEST)[vasta]

Kuju näitab. Ega äärmuspunkte endid see peagi markeerima. Ivo (arutelu) 23. mai 2024, kell 23:07 (EEST)[vasta]

Minu poolest võib ta ka asendi all olla. --Andres (arutelu) 24. mai 2024, kell 07:55 (EEST)[vasta]

Kuigi noh, kuju ei ole asend. Andres (arutelu) 26. mai 2024, kell 07:47 (EEST)[vasta]

Panin foto tagasi.

Samuti pean täiesti sobimatuks seda, kus pildimaterjali peetakse nii ebaoluliseks, et see võib ainult teksti peegeldada ja ei tohi ise midagi uut juurde tuua ega täiendavat kvaliteeti lisada. Ivo (arutelu) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)[vasta]