Arutelu:Abort

Alajaotustes "Abordi tehnoloogia" ja "Abort ja eetika" on terminoloogilised ebatäpsused. Kunstlik abort ja abort ei ole üks ja seesama.

Alajaotuses "Abordi tehnoloogia" kirjeldatakse tänapäeval laialt kasutatavat tehnoloogiat, kuid see ei ole ainuke aborditehnoloogia.

Esitusel on selge tendents juhtida järeldusele, et abort on absoluutne pahe. See esitus tuleb pisut ümber teha, et tagada erapooletus eetikaalases vaidluses abordi üle. Neutraalsus on Vikipeedia üldine põhimõte. Andres 12. august 2006, kell 18:18 (UTC)

Soovitan vaadata näiteks ingliskeelse vikipeedia esitust. Andres 12. august 2006, kell 18:19 (UTC)

Alajaotuses "Abort kui inimese tapmine" on esitatud ainult ühe poole argumendid. Selleasemel tuleks vastavat diskussiooni ning selles kasutatavaid argumente ja vastuargumente kirjeldada. Andres 12. august 2006, kell 18:21 (UTC)

Parandasin mainitud vead ära. Mis veel "hinge kriibib"?

Mida vanemaks inimene saab, seda enam läheb talle korda, mis tema lastest saanud on. Surivoodil kahetsevad väga paljud aborditamisi. (...) Üldine põhimõte: naiste vanuse kasvades suureneb kahetsus aborditamise üle.

Need on faktiväited. Millel need põhinevad?

Saan aru, et Su eesmärk on panna inimest mõtlema selle üle, mida ta teeb, kui ta laseb aborti teha. Mitte et mul oleks midagi sellise eesmärgi vastu, aga Vikipeedias ei tohi teha otsest propagandat. Seda võib teha mujal. Vikipeedias ei tohi seda teha sellepärast, et muidu ei ole võimalik saavutada kokkulepet teksti osas inimestega, kellel on teistsugused vaated, ja siis jookseb artikli koostamine ummikusse. Igasuguseid argumente võib esitada, aga mitte enda või Vikipeedia nimel. See "ei tohi" tähendab lõppkokkuvõttes seda, et artiklitel on tendents areneda erapooletuse suunas. Inimestel oleks erapooletust aetiklist isegi rohkem kasu, sest nad saaksid teada needsamad argumendid, kuid ka vastuargumendid ja vastuargumentide argumendid, ja neil oleks võimalik oma seisukoht vabalt kujundada. Andres 12. august 2006, kell 19:35 (UTC)

---

Ma ei tea, kas ja kui palju sellest tekstist sobib siia artiklisse: Aborti võivad teostada naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes. Abort on üldjuhul tasuline, v.a. alla 16-aastastel. Enne aborti tuleb külastada naistearsti, kes teeb uuringud võimalike põletike suhtes. Abordi tegemiseks kasutatakse vaakumaspiratsiooni, mille käigus eemaldatakse loode emakast. See toimub tupe kaudu. Vastavalt patsiendi soovile tehakse abort kas kohaliku või üldise tuimestusega. üldise tuimestuse korral ei ole tunda valu ning samuti ei mäletata kogu protseduurist midagi. üldise tuimestuse korral ei tohi eelnevalt 6 tundi süüa ega juua.. Kogu protseduur kestab umbes 10 minutit. Narkoosi mõju kaob kiiresti peale protseduuri lõppu. Peale ärkamist võib arsti loal koju minna. Kui on määratud põletikuvastane ravi, tuleb seda teha arsti ettekirjutuste kohaselt. Peale aborti esineb paari nädala jooksul verine eritis emakast, mis ei ole menstruatsioon. Sel ajal ei tohi elada suguelu, ei ole soovitav ujuda ega kasutada tampoone, et vältida põletiku sattumist suguteedesse. Kõige tähtsam on edaspidi osata soovimatut rasedust ära hoida. Selleks tuleb nõu pidada oma arstiga. Peale aborti on pillid ja emakasisene vahend 6 kuu jooksul 90% hinnasoodustusega.

See sisu on minu meelest tervikuna sobiv. võib-olla tuleb mõnes koha sõnastust muuta. Andres 12. august 2006, kell 19:59 (UTC)

---

Lapsest jääb peale aborti kogumisnõusse vaid verine löga, milles hulbivad käed ja jalad.

Välja jäetud. Minu poolest võiks see sees olla, kui see tõsi on. Andres 12. august 2006, kell 19:51 (UTC)

mulle tundub, et siin on ainult faktid, ei ole emotsioone jms. avjoska 12. august 2006, kell 19:43 (UTC)

Mulle tundub, et see on faktikirjeldus. Andres 12. august 2006, kell 19:55 (UTC)

Sõna "löga" tähendab EKSS-i järgi 'püdel mass'. Inimestel võivad teatud sõnade puhul tekkida erinevad emotsioonid, minu meelest ei ole tarvis sellega arvestada. Andres 12. august 2006, kell 19:59 (UTC)

Aga sa ometi taipad ju, et inimestel kaasnevad emotsioonid.

Emotsionaalne tekst on juba definitsiooni järgi mitteneutraalne. Inglise vikis on "fairness of tone" [1] poliitika ja minu arvates käiks sinna alla see. Ma ei tea kas siin on samamoodi.--193.40.5.245 12. august 2006, kell 20:33 (UTC)

Põhimõtteliselt nõus. Aga hinnang sellele, millal toon on erapooletu, on subjektiivne. Minu jaoks ei ole see kirjeldus liiga emotsionaalne, vaid on kasutatud tabavaid üldistavaid sõnu. Sellest saab hoiduda ainult sel teel, et esitust detailiseeritakse, st kirjeldatakse seda "löga" detailsemalt. Hinnangulisus kaasneb siin lihtsalt kirjelduse üldistatusega. Peale selle, emotsioone tekitab ikagi eskätt asja sisu. Ka juhul, kui kasutatakse teisi sõnu, jääb sisu ju samaks. Leian, et niikaua kui detailsemat kirjeldust ei ole, tuleb leppida üldistava kirjeldusega, mis oma üldistava iseloomu tõttu tundub hinnangulisena. Andres 12. august 2006, kell 20:48 (UTC)

Nõus. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 21:30 (UTC)

---

Abort on tehislik või iseeneslik raseduse katke(sta)mine. Eesti Vabariigis on abort lubatud omal soovil kuni 12. rasedusnädalani (3 kuud).

See on segane. Teine lause kehtib ainult tehisliku abordi kohta. Peale selle jääb lahtiseks, kelle omast soovist räägitakse , ning jääb mulje, nagu oleks abort lubatud ainult "omal soovil" ja kuni 12. rasestusnädalani. Tegelikult on tehislik abort meditsiinilistel näidustustel lubatud ka hiljem. Andres 12. august 2006, kell 19:55 (UTC)

Võib-olla oleks see kohasem alajaotusesse "Eesti" kui päisesse. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 21:30 (UTC)

---

Puhastus on peetunud raseduse eemaldamine ema ihust. Loode on juba eelnevalt surnud raseduse peetumise tõttu.

See lõik ei puuduta otseselt artikli teemat. Andres 12. august 2006, kell 20:00 (UTC)

---

Vaakumi mõjul rebitakse lootel elundid ja sisikond küljest, eraldub ohtralt verd.

Ka sisikond on elundid. Parem oleks vast kirjutada "jäsemed ja siseelundid" vms. Andres 12. august 2006, kell 20:02 (UTC)

---

Kui kõik loote tükid on ära imetud, tuleb vaid verist vahtu.

See on arusaamatu. Kust tuleb verist vahtu? Andres 12. august 2006, kell 20:03 (UTC)

---

Paljud naised kahetsevad hiljem aborditamist. Mida vanemaks inimene saab, seda enam läheb talle korda, mis tema lastest saanud on. Surivoodil kahetsevad väga paljud aborditamisi. Mõned ei kahetse aborditamisi ja see on nende vaba tahe. Üldine põhimõte: naiste vanuse kasvades suureneb kahetsus aborditamise üle. Inimesel on raske elada teadmisega, et ta on kellegi ära tapnud (eriti veel oma lapse). Seega peaksid ka tänased aborditajad arvestama võimalusega, et nad suure tõenäosusega tulevikus kahetsevad.

See on välja jäetud. Minu meelest peaks see sisu sees olema, alajaotuses, kus esitatakse argumente abordi vastu. Sõnastust tuleb viimistleda. Andres 12. august 2006, kell 20:06 (UTC)

Isegi artiklis juba kasutatud materjalis oli vastupidiseid seisukohti. Tegin alajaotuse "Abordi mõju psühholoogiale," kuid see pole vist parim pealkiri. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 21:30 (UTC)

---

Ühiskondlike otsuste tegemisel saab arvestada mõlemat poolt, kirjutades seadustesse sisse olemasolevad eetilised vastuolud seosed abordiga, samas andes üksikisikule võimaluse valida.

Ma ei saa aru, kuidas saab eetilised vastuolud seadustesse sisse kirjutada. Andres 12. august 2006, kell 20:08 (UTC)

Lisaks on see lõik kopitud-peistitud siit. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 21:30 (UTC)

---

Lihunik pole oma ameti tõttu pädev andma hinnangut loomade tapmisele. Palgamõrvar pole oma ameti tõttu pädev andma hinnangut inimeste tapmisele. Naistearst pole oma ameti tõttu pädev andma hinnangut kunstliku abordiga lõpetatud eludele . Sõltumatu hinnangu suudavad anda bioloogid, kirikutegelased ja eetikud.

See on välja jäetud. Need väited on minu meelest põhjendamata ja vaevalt põhjendatavad. Andres 12. august 2006, kell 20:09 (UTC)

---

Abort on üldjuhul tasuline.

See kehtib juhul, kui abort tehakse lihtsalt sellepärast, et ei taheta last. Andres 12. august 2006, kell 20:31 (UTC)

Ah jah, panin selle sisse, et haigekassa maksab osa, aga segase struktuuri tõttu võib informatsioon artiklis laiali olla. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 21:30 (UTC)

---

Kahetsuse kohta: kus ja millal viidi vestlusi läbi? kui palju (protsent) vastas, et kahetseb ja kui palju (jälle protsent) vastas, et ei kahetse? paluks fakte, siin on entsüklopeedia. avjoska 12. august 2006, kell 20:47 (UTC)

---

Kas "aborditama" on kirjakeele sõna? Kõlab imelikult. --193.40.5.245 12. august 2006, kell 20:48 (UTC)

Üritasin seda kord parandada "abordi tegemiseks", kuid parandati jälle valeks. ma enam ei jaksa selle artikliga vist tegelda. avjoska 12. august 2006, kell 20:51 (UTC)

See on kõnekeelne sõna, mis ei ole laialt levinud. Võib-olla kasutab seda ainult üks inimene. Vikipeedias tuleks sellise sõna kasutamist vältida. Andres 12. august 2006, kell 20:54 (UTC)

---

Viljastumise hetkel määratakse uue inimese unikaalne DNA (enne olid vaid vanemate sugurakud). Peale viljastumise hetke on tegemist uue inimesega (uue unikaalse DNA kombinatsiooniga). Kunstliku abordiga võetakse sündimata lapselt võimalus elada.

Selle üle, mis hetkest on tegu inimesega, vaieldakse. Siin ei ole ühtset seisukohta. Andres 12. august 2006, kell 20:56 (UTC)

---

Mõned ei kahetse aborditamisi ja see on nende vaba tahe.

On kahtlane, kas kahetsemine või mittekahetsemine tuleneb vabast tahtest. Arvan, et see on pigem tahtmatu. Andres 12. august 2006, kell 21:05 (UTC)

Tundub, et kaks artiklitoimetajat kaklevad. minu arust ei ole kahetsemise lõik entsüklopeedias vajalik abordi artiklis. see võiks naiste- või usuajakirja kaante vahele jääda. avjoska 12. august 2006, kell 21:07 (UTC)

Pole nõus. See on reaalne, ja puudutab teemat. Ja peale selle, üks argument abordi vastu seisneb ju selles, et tuleks võimaluse korral vältida seda, mida hiljem võidakse kahetseda. See on paljude inimeste üldine põhimõte.

Peale selle, naiste- ja usuajakirjad käsitlevad ju küsimusi, mis inimestele huvi pakuvad. Andres 12. august 2006, kell 21:15 (UTC)

Arvan, et tegemist pole kakluse, vaid aruteluga. Andres 12. august 2006, kell 21:15 (UTC)

---

Terminid on valed siin veel. emaüsas ei ole laps, vaid loode. päris palju kasutatakse ikkagi last ja see on vale. avjoska 12. august 2006, kell 21:07 (UTC)

Õige märkus. Tuleb ära parandada. Andres 12. august 2006, kell 21:15 (UTC)

---

Alajaotuses "Abort ja hilisem kahetsus" on viide vestlustele ning Perekooli foorumi küsitlusele. Mõlemat oleks tarvis dokumenteerida. Perekooli foorumi küsitlusele võiks anda lingi. Andres 12. august 2006, kell 21:20 (UTC)

Ideaaljuhul oleks selle asemel teadusuuringu viide. Mingi foorumi külastajad ei ole just eriti representatiivne valim. --193.40.5.245 12. august 2006, kell 21:30 (UTC)

Jah, ideaaljuhul küll. Ja see uurimus peaks käima Eesti kohta. Aga kuni sellise uuringu tulemust pole võtta, võib ka sellele siin viidata. Andres 12. august 2006, kell 21:34 (UTC)

---

Seega võiksid abordi kavandajad arvestada võimalusega, et ka nemad kunagi kahetsevad.

Jätsin välja, sest igaüks võib selle järelduse ise teha. Andres 12. august 2006, kell 21:29 (UTC)

Perekooli otsingusse panna "statistika neist kes on teinud aborti" Tuleb suur hunnik vastuseid, nende seas ka 25/05/2006 13:28 Saar Polla poolt postitatud üllitis Statistika neist kes ON TEINUD ABORTI Postitas: Saar Polla | 25/05/2006 13:28.

kahjuks otsest linki ei ole teema vananemise tõttu.

Samas pole ka vastavat küsitlust minuteada Eestis reaalelus tehtud.

Kas jutt on foorumist Perekool.ee?

Ma ei leidnud sealt otsingut.

Siis tuleks viidata perekooli küsitluse kõrval välismaa uuringutele. Andres 12. august 2006, kell 21:52 (UTC)

Perekooli 25/05/2006 küsitluse tulemused: 28 vastanut 13 kahetses 5 on põdenud kunagi 10 ei ole kunagi kahetsenud.

Seega 46% (13/28) kahetses raudselt. Ehk 64% (18/28) on mingil eluhetkel kahetsenud või põdenud.

Lõpu rikkus see ära, et ma avaldasin esialgsed tulemused, et 67% kahetseb, mispeale anonüümsed abordi-käod hakkasid korduvalt kirjutama, et ei kahetse (justkui neil nii kergem hakkaks).

Mida sa pead silmas selle all, et "lõpu rikkus ära"? Kui sul oli võimalik korduvaid vastuseid eristada, siis probleemi polnud ju. Kui ei olnud võimalik korduvaid vastuseid eristada, siis ei ole representatiivsus ainuke probleem. --193.40.5.245 12. august 2006, kell 22:06 (UTC)

Jah, metoodika oli problemaatiline. Aitab ainult detailne ülevaade sellest küsitlusest.

Aga kui statistikat ei saa usaldada, siis piisab ehk sellestki, et osa naisi kahetseb aborti, ja osa naisi tunneb tõsiseid süümepiinu. Et see nii on, seda saab kindlasti tõendada ka teiste, väljaspool Eestit tehtud uuringutega. Andres 12. august 2006, kell 22:11 (UTC)

www.perekool.ee --> vestlusring --> pereelu foorum --> otsi --> "statistika neist, kes on teinud aborti"

Jõudsin sinna kohta, kus küsiti kasutajanime ja salasõna. Andres 12. august 2006, kell 22:11 (UTC)

http://www.perekool.ee/maarja/index.php?id=36679&class=forum&action=post&post=377400 paistab mul otselingina töötavat. --193.40.5.245 12. august 2006, kell 22:15 (UTC)

---

praegu on puhastus abordi liikide all. minu arust vale koht. avjoska 20. august 2006, kell 14:06 (UTC)

Mis siis õige koht oleks? Tõsta ümber.--193.40.5.245 20. august 2006, kell 14:09 (UTC)

Ma ei tea, mis õige koht on, kui teaks, siis ju tõstaks. puhastust on vaja nii iseenesliku kui tehisabordi järel, puhastus ei ole abordi liik. mõlema abordiliigi järgi panna on ka nagu mõttetu. avjoska 20. august 2006, kell 14:13 (UTC)

Üks variant oleks "puhastus" omaette artiklisse tõsta ja nii iseenesliku kui tehisabordi alajaotustesse üks siselingiga lause juurde panna.

Ma ei tea, mida "peetunud" tähendab, kui seda on võimalik lihtsamalt öelda, oleks hea.--193.40.5.245 20. august 2006, kell 14:19 (UTC)

Meditsiinis nimetatakse seda protseduuri minu teada abrasiooniks, see on emakaseina kaapimine. Kuid seda kasutatakse ka abordi tegemisel ja muudel puhkudel. "Puhastus" on rahvapärane ja väga mitmetähenduslik sõna. Andres 20. august 2006, kell 14:22 (UTC)

Puhastus ei sobi siia jah. Võib selle tõsta arutelulehele või hoopis ära kustutada.

Raseduse peetumise all on vist silmas peetud raseduse katkemist. Andres 20. august 2006, kell 14:24 (UTC)

Poolas on abort keelatud, kuid kuritegevus pole eriti suur. Venemaal on abort väga kaua lubatud, kuid kuritegevus on väga suur. Nii et pole otsest seost.

Otsene seos ei järeldu ka Levitt & Donohue artiklist. Sellest järeldub, et abordi lubatus on üks kuritegevust mõjutavatest teguritest. Ilmselgelt on Poolas, mis muuhulgas on katoliiklik maa, ning Venemaal hulgaliselt ka muid kuritegevust mõjutavaid tegureid. --193.40.5.245 12. august 2006, kell 22:23 (UTC)

Võtsin tsiteeritud lõigu välja, kuna esitatud argument on vigane. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 16:35 (UTC)

Artikli autorid seostasid efekti mittesoovitud laste arvu vähenemisega. Minu meelest peaks see efekt ilmnema paarkümmend aastat pärast abordi lubamist. Nii et minu meelest ma ei saa ei Poola aga Venemaa praeguse kuritegevuse taseme põhjal otsustada, kas artikli autoritel oli õigus. Peale selle, sotsiaalsed tingimused võivad Poolas ja Venemaal olla teistsugused kui USA-s. Andres 12. august 2006, kell 22:29 (UTC)

õige link perekooli küsitlusest jah :)

Panin selle välislingina sisse. Andres 12. august 2006, kell 22:29 (UTC)

---

Mulle tundub, et see artikkel hakkab ummikusse jooksma. kas need argumendid on vajalikud seal? ehk saab välislinke anda argumentide kohta? avjoska 12. august 2006, kell 22:26 (UTC)

Minu meelest on meil just õnnestunud ühiselt artiklit paremaks teha.

Argumendid on minu meelest vajalikud küll, aga nende esitust tuleb parandada. Kindlasti leiab ka palju kirjandusviiteid, sest selle küsimuse kohta on tohutu palju kirjandust. Andres 12. august 2006, kell 22:31 (UTC)

3) Tundmatu vägistaja - vägistatute osakaal aborti soovivate naiste hulgas on tähtsusetult väike (seega pseudoprobleem). Lapse ja Ema DNA võrdlusest saab tuletada palju olulisi detaile vägistajast isa kohta (silmade värv, näo kuju, jne). Lõpuks jääb sõelale paar potentsiaalset vägistajat. Tehes isadustesti saab nii vägistaja tuvastada ja temalt alimendid välja nõuda.

Osakaalust kõnelemine püüab siin vältida argumendi teravikku. Probleem pole selles, et vägistamisest rasedusi palju ette tuleb vaid selles, et olukord on ääretult ebameeldiv. Mis puudutab DNA-analüüsi, siis sellisel moel vägistaja tuvastamine eeldaks hiiglasliku ja arvatavasti õigust eraelu puutumatusele rikkuva järelevalvemehhanismi loomist. --193.40.5.245 12. august 2006, kell 22:34 (UTC)

Peale selle, probleemiks on ema vastikustunne vägistaja lapse vastu. Vastu saab muidugi väita, et ema võib sünnitada ja lapsest loobuda. Andres 12. august 2006, kell 22:37 (UTC)

---

Vaata en:Abortion debate#Modern arguments. Andres 12. august 2006, kell 22:39 (UTC)

Juttu ei ole vist ka intsestist viljastatud lastest nagu vägistaja-teema abordipooldajate argumentidest kiirelt maha võeti. avjoska 28. märts 2007, kell 15:34 (UTC)

Jah, ka minu meelest peaksid need argumendid sees olema. See, kes vägistaja-teema välja võttis, põhjendas seda sellega, et tegu on nõrkade argumentidega. Aga sellegipoolest peaks neid kajastama. Andres 28. märts 2007, kell 15:54 (UTC)

Hea oleks teada, milliseid allikaid on kasutatud antud artikli kirjutamisel. Kas tõesti kõiki?--Boy 13. august 2006, kell 11:22 (UTC)

Arvan, et mitte ühtegi. Aga hea oleks, kui kõiki või vähemalt enamikku neist edaspidi kasutataks. Andres 13. august 2006, kell 11:35 (UTC)

Selle kirjanduse loetelu võib ehk eraldi artiklisse panna. --193.40.5.245 24. märts 2007, kell 10:18 (UTC)

Ei poolda seda. Kirjanduse loetelu käib artikli juurde. kui artikkel läheb liiga pikaks, tuleb pigem midagi muud artiklist välja viia. Andres 24. märts 2007, kell 10:24 (UTC)

Miks sa seda ei poolda ja arvad, et kirjanduse loetelu artikli juurde käib? Neid allikaid pole ju isegi kasutatud. --193.40.5.245 24. märts 2007, kell 10:32 (UTC)

See ei ole kasutatud kirjanduse loetelu, vaid eesti keeles teema kohta avaldatud raamatute ja ajakirja- ning kogumikuartiklite loetelu. Minu meelest peaks taoline loetelu olema iga artikli lõpus. Ma ei näe põhjust, miks see peaks eraldi artikkel olema. Ja neid allikaid on igal lugejal ja kirjutajal võimalik kasutada. Andres 24. märts 2007, kell 11:51 (UTC)

Ma ei viitsi rohkem jännata, nii et võiksite üle vaadata, kuidas seis on. Võiksite neutraalsusvaidlustuse kah ümber vaadata. --193.40.5.245 18. august 2006, kell 21:52 (UTC)

Võtsin neutraalsusvaidlustuse maha. Sinu töö on hea, aga artikkel vajab veel palju tööd. Andres 18. august 2006, kell 21:59 (UTC)

Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, kusjuures sageli jäävad habituaalsete abortide põhjused selgusetuks.

Kas "habituaalne abort" on sama, mis iseeneslik? --193.40.5.245 20. august 2006, kell 16:19 (UTC)

Sellega mõeldakse raseduse (järjest) korduvat iseeneseslikku katkemist. Andres 20. august 2006, kell 17:21 (UTC)

Algne autor on sisestanud järgmise teksti, mis pärineb siit: Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, kusjuures sageli jääb selle põhjus selgusetuks. Kuuekümnel protsendil juhtudest on spontaanabordi põhjuseks lootemunast endast tingitud viga. Tegemist võib olla kromosoomse defekti, lootemuna, nabaväädi või platsenta ehitusliku kõrvalekaldega. Raskete väärarengutega looted ei ole sageli eluvõimelised ning nad hukkuvad juba varaseses looteeas, millele järgneb spontaanne loote emakast väljutamine.

Spontaanabordi põhjused võivad olla ka emast tingitud. Näiteks, võivad emaka müoomisõlmed, emakasisesed liited takistada loote kinnitumist ja halvendada verevarustust. Juhul kui rasestumine on toimunud emakasisese spiraali kasutamisest hoolimata, häirib ka see loote arengut.

Spontaanabordi põhjuseks võivad olla ema hormonaalsed häired, munasarjas paikneva kollaskeha alatalitlus.

Raske füüsiline trauma võib tingida raseduse iseenesliku katkemise. Infektsioossed ja kõrge palavikuga kulgevad haigused soodustavad samuti raseduse katkemist. Loodet kahjustavad nakkused (punetised, toksoplasmoos, listerioos, mumps, herpesviirus, süüfilis ja paljud teised) põhjustavad raskeid väärarenguid, mistõttu loode hukkub üsasiseselt ja aborteerub iseeneslikult.

Ema kroonilised immuunsüsteemi, neerude ja südamehaigused võivad kahjustada loodet ja esile kutsuda korduvaid raseduse katkemisi. Kiiritus, ravimid, tubakas ja keskkonnamürgid võivad samuti osaleda loote kahjustuste tekkel ja aborteerumisel.

Artiklis oli vähemalt alguses rohkemgi juppe, mis erinevatelt eestikeelsetelt saitidelt pärinesid. Kopipeisti mall on vist terve lehekülje jaoks mõeldud ja selle alaosa jaoks ainult ei sobi? --193.40.5.245 27. august 2006, kell 11:38 (UTC)

Pane mall alajaotuse ette, küllap sobib. Andres 27. august 2006, kell 11:47 (UTC)

---

Võtsin välja kogu pealkirja "abordivastaste argumendid" sisu; asendan uuega. Põhjendan seda sellega, et minu arusaamist mööda on algne autor esitanud vastaspoole argumenditest vähem olulised ja nõrgemad. (vt en:Straw man) *Vägistamine on naisele suur psüühiline trauma. Kui ta hiljem avastab, et on rase, on trauma seda suurem. Kuidas sündinud lapsele tulevikus öelda, et ta isa on tundmatu vägistaja? *Alaealise keha on välja arenemata, rasedus rikub tüdruku hormonaalset süsteemi ja organismis toimuvaid protsesse. --193.40.5.245 27. august 2006, kell 19:55 (UTC)

Sarnaselt võtsin välja osa "abordivastaste vastuargumendid." Siin on esimene ja teine punkt variandid juba kirjas olevast. Kolmanda ja neljanda kavatsen eraldi teksti integreerida. 1) "Oma kehaga võin teha mida tahan" - naise keha koosneb naise DNA-st, loote keha koosneb loote DNA-st. Naine võib oma kehaga teha mida tahab, kuid loote kehaga ei tohi teha mida tahab (kuna on tegemist sündimata inimesega).

2) Valikuvabadus - mees ja naine võivad valida, kuna nad lapse eostavad, kuid kuni viljastumise hetkeni. Peale loote viljastumist on tekkinud unikaalne DNA kombinatsioon. Lootel on sama suur õigus elule, nagu igaühel meist. Seega ei tohi valikuvabaduse sildi all looteid tappa.

3) Tundmatu vägistaja - vägistatute osakaal aborti soovivate naiste hulgas on tähtsusetult väike (seega pseudoprobleem). Lapse ja Ema DNA võrdlusest saab tuletada palju olulisi detaile vägistajast isa kohta (silmade värv, näo kuju, jne). Lõpuks jääb sõelale paar potentsiaalset vägistajat. Tehes isadustesti saab nii vägistaja tuvastada ja temalt alimendid välja nõuda.

4) Rasedus rikub alaealist tüdrukut - samuti rikub abort alaealist tüdrukut. --193.40.5.245 27. august 2006, kell 20:06 (UTC)

---

Igal naisel on õigus kontrollida tema kehas toimuvat, kuigi see õigus laieneb ka viljastamisprotsessile.

Mida see lause tähendab? Andres 23. juuli 2007, kell 14:58 (UTC)

"Kuna rasestumisvastaseid vahendeid enne 18. sajandil leiutatud kondoomi ei tuntud" - kuskilt on jäänud kõrva, et kondoomi eelaseks olid juba Minose kultuuri aegu (vist) kitsepõiest tehtud vahendid...--Hendrix 19. september 2008, kell 13:17 (UTC)

Muidugi tunti rasestumisvastaseid vahendeid juba vanaajal. Andres 19. september 2008, kell 21:48 (UTC)

minu arust võiksid "Kärneri süüasi" ja "Aktivism" olla kuskil mujal. Riigiti rubriigis sobiks rääkida vastavast seadusandlusest, mitte juhtumitest--Hendrix 19. september 2008, kell 13:24 (UTC)

Riigiti on kaks Saksamaad. Piirduks ühega?--Hendrix 19. september 2008, kell 13:27 (UTC)

Abort ja eetika: "Kui loodet inimeseks mitte lugeda, tekib küsimus sellest, millal saab temast inimene; valitseva arvamuse kohaselt leiab see aset elusalt sündides."

Miks mulle tundub, et tegu on lihtsalt kellegi iskliku arvamuse, mitte "valitseva arvamusega"? Bioloogilises mõttes on igal juhul tegu inimesega, kuna tegu on inimgenoomi kandvatest rakkudest moodustuva ja inimlikku arengutrajektoori läbiva individuaalse elava organismiga.

Ingliskeelne wikipedia ütleb viljastamishetke kohta: /.../ At this point, the zygote is genetically unique from either of its parents. Many members of the medical community accept fertilization as the point at which life begins. /.../ The view that life begins at fertilization reached acceptance from mainstream sources at one point. In 1967, New York City school officials launched a large sex education program. The fifth grade text book stated "Human life begins when the sperm cells of the father and the egg cells of the mother unite. This union is referred to as fertilization."

Encyclopedia Britannica 1998, v 26, p 611: "Ehkki organismidest mõeldakse sageli kui täiskasvanutest ning paljunemist käsitletakse uue, eelmise põlvkonna täiskasvanule sarnaneva täiskasvanu kujunemisena, on elav organism tegelikult organism kogu oma elutsükli jooksul, viljastunud munarakust täiskasvanuni, mitte ainult lühikese aja jooksul sellest tsüklist."

Encyclopedia Britannica 1998, v 26, p 664: "Uus indiviid luuakse potentse spermi ühinemisel viljaka munarakuga."

Järelikult ei saa siin küsimuseks olla, kas loodet saab pidada inimeseks, kuna see on lihtsalt teaduslik fakt. Küsimus on pigem selles, kas sündimata inimesele saab ka isiku staatust osutada, see on aga hoopis teine küsimus.

Selle külje pealt vaadates meenutab loode naise elundit, mille üle naine otsustada peaks saama

Ilmselt võib pidada seda abordipooldajate seisukohaks, mille väljatoomine on mingil moel neutraalsusega seletatav, aga mingil võimalikul moel ei saa see seisukoht tõsiselt aktsepteeritav olla. Üha enamate laste elu saab alguse mitte emaüsas, vaid katseklaasis (mille järgselt siirdatakse embrüo emakasse). Kuidas saab see siis olla "ema keha osa"? Ehkki ema ja lapse kehade funktsionaalsed süsteemid on tihedalt ühendatud, on viljastamishetkel tekkinud inimesel unikaalne DNA, mis määratleb niisiis teise, emast erineva organismi. Kui nõustuksime seisukohaga, et loode on ema keha osa, peaksime nõustuma ka sellega, et raseduse ajal on emal kaks paralleelselt tuksuvat südant, kaks vereringesüsteemi ja pead, neli silma ja kõrva, kaheksa jäset jne. Veelgi enam, peaksime nõustuma, et poisslast kandval emal on kahe erineva soo suguelundid.

--Earthland 30. august 2009, kell 15:53 (UTC)

Esimeses punktis on kindlasti tarvis detailsemat käsitlust. Arvan, et tekstis on mõeldud seda, et inimese elulugu alustatakse sündimisest. Organismi elu algab muidugi viljastumise hetkest. Aga sõna "inimene" on ühemõtteline: seda võib mõista ka nii, et inimene peab olema isik, või veel kuidagi teisiti.

Teise puhul on tõesti tegu abordipooldajate argumendina. Tuleb selgelt välja öelda, et ta seda on, samuti ära tuua vastuargumendid. Andres 30. august 2009, kell 16:09 (UTC)

Artikliga on tarvis kõvasti tööd teha. Aga igal juhul peab eesmärgiks olema erapooletu käsitlus. Andres 30. august 2009, kell 16:11 (UTC)

Siis tuleks asendada artiklis sõna "inimene" sõnaga "isik". Siiski, ka sel juhul ei ole valitseva arvamuse kohaselt tingimuseks elusana sündimine. Näiteks on kriteeriumiteks seatud võime valu tunda ning iseseisev eluvõime, kuid need on lootel tegelikult juba enne sündimist olemas.

Samas väidab näiteks Peter Singer, et kuna vastsündinud imikul ning lootel ei ole mingit erilist vahet - tegelikult üksnes asukohavahe, pole ka vastsündinud inimene veel isik ning peaks eksisteerima õigus imik tappa.

--193.40.113.3 1. september 2009, kell 17:44 (UTC)

---

"Laiendamise ja väljatõmbamise meetodit kasutatakse 7. või 8. kuud kestva raseduse katkestamiseks. Kuna selles vanuses lootel on sündides enam kui 80-protsendine tõenäosus ellu jääda, on teda praktiliselt võimatu ilma ema kahjustamata emakasiseselt tükkideks lõikuda, samuti on lootel piisav arengutase, et jääda ellu väljaspool emakat. Sel põhjusel kasutab abordiarst aborditange, et loode emakast välja väänata, seejärel kääridega läbi loote kukla tungida ja koljusse auk murda, et siis vaakumaspiratsiooni aparaadiga lootel ajud välja imeda." Kirjeldus on väga värvikas. Kuid puudu jääb meditsiiniline aspekt. Miks on vaja sellist aborti teha? Sellisel tasemel kirjeldus lõhnab pigem sadismi kui meditsiini järele. Paluks tingimata indikatsioonidest rääkida, vastasel juhul läheb kirjeldatud lõik väga suure tõenäesusega kustamisele.--Rünno 28. november 2009, kell 18:32 (UTC)

See tuleb tuttav ette. Kas mitte see pole kunagi juba olnud ning seejärel kustutatud?

Siit on osa materjali välja võetud. Arvasin algul, et põhjuseks on kopipeist. Andres 28. november 2009, kell 20:43 (UTC)

Välja võetud on järgmine (võib-olla veel midagi):

Kopipeist

Puhastus on peetunud raseduse eemaldamine ema ihust. Loode on juba eelnevalt surnud raseduse peetumise tõttu.

Andres 28. november 2009, kell 20:48 (UTC)

---

Abort on iseeneslik või tehislik embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus.

Mis tähendab "iseeneslik väljutamine"? Andres 29. november 2009, kell 10:19 (UTC)

Milleks viidata inglise keele sõnaraamatule? See ei ütle ju midagi eestikeelse sõna kohta. Andres 29. november 2009, kell 10:20 (UTC)

ÕS samastab aborti ja nurisünnitust.

Aborteeritud loodete surnukehadega toimitakse vastavalt Jäätmeseadusele.^[1]

See lause ei ütle ju midagi. Mida nendega siis tehakse?

"Aborteerima" ehk "abortima" tähendab ÕS-i järgi 'elujõuetut või surnud järglast sünnitama'. Kas tehisliku abordi puhul saab rääkida sünnitusest? Andres 29. november 2009, kell 10:26 (UTC)

Kättesaadavad andmed vestlustest aborti teinud naistega võimaldavad jõuda vastakatele järeldustele abordijärgse depressiooni, tundeelu ebastabiilsuse kohta.^[viide?]

Mõningatel andmetel ilmneb vestlustest naistega, kes on lasknud endale aborti teha, et nad kahetsevad seda^[viide?]. Tüüpilisi kahetsejate väiteid:

• "ma ei suuda elada teadmisega, et olen oma lapse tapnud",
• "tunnen sügavat kurbust aborditud lapse oletataval sünnipäeval",
• "näen aborditud last unes".^[viide?]

Viitamata väited välja. --Minnekon (arutelu) 26. oktoober 2018, kell 01:15 (EEST)[vasta]

Aborti on tehislikult võimalik esile kutsuda mitmel viisil, mis sõltuvad loote vanusest, samuti ka õiguslikest piirangutest, kättesaadavusest antud piirkonnas ning arsti ja patsiendi eelistustest.

Esimese 15 nädala jooksul on levinuim meetod vaakumaspiratsioon ehk loote eemaldamine emaihust selle tükeldamise järel. Selleks laiendatakse emakakaela dilataatoritega. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni ava on piisavalt suur abordiks vajalike instrumentide emakasse sisestamiseks. Seejärel viiakse lahtivenitatud emakakaela välisava kaudu emakasse vaakumsond, mille otsik ühendatakse elektrilise vaakumpumbaga. Vaakumi mõjul loode purustatakse ja imetakse emakast välja kogumisnõusse. Selle tulemusena hakkab ka emaka sisepind veritsema.

Esimese trimestri abordi tegemiseks kasutatakse ka laiendamise ja küretaaži võtet. Selle käigus avatakse emakakael nagu ka vaakumaspiratsiooni puhul, aga vaakumi mõjul loote väljaimemise asemel kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga küretti, millega kaabitakse loode ja platsenta väikesteks tükkideks ning tõmmatakse need läbi eelnevalt avatud emakakaela kehast välja. Seejärel kontrollib arst visuaalse vaatluse teel, kas kõik loote kehaosad on emakast kätte saadud. Laiendamine ja küretaaži võtet kasutatakse ka pärast nurisünnitust, et kontrollida, kas emakas on "puhas" – see on oluline, vältimaks infektsiooni, mille võib põhjustada emakasse jäänud loote, platsenta või muu kude.

13–20 nädala vanuse loote aborteerimiseks kasutatakse ka laiendamise ja tühjendamise meetodit, kuigi seda saab kasutada kuni 28 nädala vanuse loote puhul. Selleks ajaks on lootel arenenud luustik, mille tõttu peab arst loote tükeldamiseks kasutama aborditange. Mõnikord lõigatakse lootel küljest jäse ja oodatakse, et loode verest tühjaks jooksmise tagajärjel sureks. Raseduse hilisemas staadiumis on loode jõudnud suuremaks kasvada ja selle meetodi rakendamiseks tuleb loote pea purustada, et see emakakaelast läbi mahuks. Kuivõrd avamine ja tühjendamine nõuab, et emakakael oleks rohkem avatud kui laiendamise ja küretaaži korral, kasvab ka emakakaela ja naise suguelundite kahjustamise risk.

Teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks kasutatakse soolalalahuse meetodit. Selleks imetakse süstlaga lootekotist ca 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust, mida neelates loode mürgituse, vedelikukaotuse ja krampide tõttu sureb.^[2] Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – soolalahus võib süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda.

Laiendamise ja väljatõmbamise meetodit kasutatakse 7. või 8. kuud kestva raseduse katkestamiseks. Kuna selles vanuses lootel on sündides enam kui 80-protsendine tõenäosus ellu jääda, on teda praktiliselt võimatu ilma ema kahjustamata emakasiseselt tükkideks lõikuda, samuti on lootel piisav arengutase, et jääda ellu väljaspool emakat. Sel põhjusel kasutab abordiarst aborditange, et loode emakast välja väänata, seejärel kääridega läbi loote kukla tungida ja koljusse auk murda, et siis vaakumaspiratsiooni aparaadiga lootel ajud välja imeda. Meetodi autor on Martin Haskell, kes kirjeldab laiendamise ja väljatõmbamise meetodit järgmiselt:

"Sel hetkel [kui kogu elava beebi keha, välja arvatud tema pea, on emakast jalgupidi välja tõmmatud] libistab paremakäeline kirurg vasaku käe sõrmed peopesa allapoole keeratult üle loote selja ning “haagib” nimetissõrme ja sõrmusesõrme tema õlgade taha. Seejärel libistab ta keskmise sõrme piki loote selgroogu tema kuklani, hoides samal ajal survet õlgadele ja tõmmates alumistest jäsemetest [st jalgadest]. Keskmine sõrm tõstab ja lükkab ettejääva emakakaela ääre eemale.

Säilitades seda pinget, tõstes vasaku käe keskmise näpuga emakakaela äärt ja hoides sama käe sõrmedega õlgasid haardes, võtab kirurg paremasse kätte nüri otsaga kumerad Metzenbaumi käärid. Ta libistab suletud käärid, kaarjas ots allpool, piki loote selgroogu oma vasaku käe keskmise sõrme otsa alla.

Olles veendunud suletud kääriotste õiges asendis ja emakakaela piisavas avatuses, surub kirurg käärid läbi kukla koljusse või foramen magnum’isse [koljuõõne ja selgrookanali vahel asetsev suur avaus kuklaluus]. Olles turvaliselt pealuusse sisenenud, avab ta tekkinud avause suurendamiseks käärid.

Kirurg eemaldab käärid, viib nende asemel sama avause kaudu pealuusse vaakumisondi ja eemaldab pealuu sisu. Sondi eemaldamata avaldab kirurg loote õlgadele suuremat survet, tõmmates selle patsiendist täielikult välja."

Kuna loote surmamise hetkel on ta peaaegu täielikult sündinud – emakas on veel vaid tema pea – nimetatakse meetodit ka osaliselt sündinu aborteerimiseks. Ameerika Ühendriikides kuulutas ülemkohus 2007. aastal, et president Bushi poolt juba 2002. aastal allkirjastatud seadus, mis keelas laiendamise ja väljatõmbamise teel abordi sooritamise, ei ole konstitutsiooniga vastuolus.

Kuigi tihti väidetakse, et seda meetodit kasutatakse vaid äärmuslikes olukordades, on Martin Haskell kinnitanud, et 80 protsendil juhtudest otsustatakse laiendamise ja väljatõmbamise kasuks puhtalt mugavuse kaalutlustel.^[3]

Medikamentoosset aborti eristab teistest abordi tegemise meetoditest see, et embrüo või loote surm kutsutakse esile mitte kirurgilise sekkumise, vaid medikamentide manustamise teel. Tegu on ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi aborteerimise ajal teadvusel. Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhisele võib medikamentoosse meetodiga rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 63 päeva (9 nädalat), arvestatuna viimase menstruatsiooni alguskuupäevast.

Eestis kasutatakse medikamentoosseks raseduse katkestamiseks mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni. Nimetatud medikamendid (mida nimetatakse mõnikord ekslikult ravimiteks, justkui oleks rasedus haigus) põhjustavad esmalt embrüo surma ja seejärel emaka kokkutõmbed, embrüo surnukeha väljumise ja sellele järgneva vereerituse emakast.

Medikamentoosse abordi käigus tuleb pärast esmast visiiti (mil tehakse kindlaks rasedus ja tehakse analüüsid) arsti külastada tavaliselt kolmel korral. Esimesel ambulatoorsel külastusel manustatakse mifepristooni suu kaudu, teisel visiidil (36–48 tundi hiljem) manustatakse misoprostooli (mis kutsub 90% juhtudest 3–6 tunni jooksul esile embrüo surma) ja kolmandal ambulatoorsel visiidil umbes kaks nädalat hiljem sedastatakse lõplik abordi toimumine. Medikamentoosse abordi ebaõnnestumisel osutub vajalikuks ka kirurgiline sekkumine.

Võtsin ülaloleva peatüki artiklist välja, kuna see on ilmselt kirjutatud Abort.ee lehe järgi, mis pole usaldusväärne ega erapooletu allikas. Selle lehe teksti autorid on teadmata kvalifikatsiooniga anonüümsed isikud Elukultuuri Instituudist, kes usuvad, et "abort kui süütu ja kaitsetu inimese julmal viisil tapmine on olemuslikult õudne nähtus". --Minnekon (arutelu) 23. november 2018, kell 12:27 (EET)[vasta]

Esilekutsutud ehk indutseeritud abort on raseduse tehislik katkestamine. Esilekutsutud abort erineb esilekutsutud sünnitusest eelkõige kavatsuse ja sellest tulenevalt ka mehhanismi poolest. Esilekutsutud abordi puhul on tegevus suunatud embrüo või loote elu lõpetamisele, mille järgselt või mille käigus ta (või tema jäänused) eemaldatakse emaüsast, esilekutsutud sünnituse korral aga püütakse lapse elu säilitada.

Esilekutsutud abort võib olla seaduslik (legaalne), kui seda tehakse seaduse kohaselt, või ebaseaduslik (illegaalne, kriminaalne), kui see toimub seadusevastaselt. Seaduse alusel tehakse aborti omakorda kas näidustuste või ainult raseda sooviavalduse põhjal. Esimesel juhul on tegemist terapeutilise, teisel valikabordiga, mida nimetatakse ka lihtsalt legaalseks abordiks. Samuti võib abordi esile kutsuda trauma või emotsionaalne vapustus.

Tehisabordi sooritamise põhjused võib grupeerida nelja peamisesse kategooriasse:

1. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. ^[1];
2. Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine;
3. Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine;
4. Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine.

Tehisaborti võivad teha naistearstid vastavat litsentsi omavates meditsiiniasutustes. Abort on üldjuhul tasuline. Enne aborti tuleb külastada naistearsti, kes teeb uuringud võimalike põletike suhtes.

Aborteeritud loodete surnukehadega toimitakse vastavalt jäätmeseadusele.^[2]

Ka see on Abort.ee lehelt.--Minnekon (arutelu) 23. november 2018, kell 12:38 (EET)[vasta]

Viimase keeletoimetamisega kustutati ka osa sisu. Kas see oli õigustatud? Adeliine 29. jaanuar 2020, kell 16:24 (EET)[vasta]

See on siis küsimus ennekõike kasutajale Kasutaja:Tondugram. Kustutati Britannica tsitaat organismi elutsükli kohta (nõus - selle sidumine aborditeema või bioloogide konsensusega paistab praegu orginaaluurimus), Eesti abordiõiguse pikkuse täpsustus (korrigeerisin seda lõiku juba ise) ja Saksamaa abordiseaduse ajalugu (oli viitamata). --Minnekon (arutelu) 30. jaanuar 2020, kell 04:18 (EET)[vasta]

Minu arvates on artikkel tasakaalustamata – abordivastaste seisukohtade ja väidete suunas lubamatult kaldu. Siit ei tule üldse välja, et naised ei tee aborti kunagi lihtsalt lõbu pärast; et teadlased ja arstid ei tegele rasedusest hoidumiseks ja soovimatu raseduse katkestamiseks järjest ohutumate meetodite ja medikamentide väljatöötamise ja kasutuselevõtuga mingi ainult privilegeeritutele kättesaadava meelelahutustööstuse huvides, vaid naiste, emade ja nende kaudu kogu ühiskonna tervise ja elukvaliteedi parandamise nimel. Kuriuss (arutelu) 18. august 2020, kell 16:58 (EEST)[vasta]

Lisaks jätab USA õigusraamistiku kirjelduses imeliku mulje lause "Esimese kolme kuu jooksul otsustavad abordi tegemise naine ja tema arst, järgneva kolme kuu jooksul peavad ema tervise huvides sekkuma osariigi vastavad võimud." – justkui passiks politsei günekoloogikabineti ukse taga ja tormaks kohe arreteerima neid naisi, kelle rasedus on jõudnud juba neljanda kuu algusse, aga kes söandavad ikka veel aborti taotleda. Kuriuss (arutelu) 18. august 2020, kell 17:10 (EEST)[vasta]