Mine sisu juurde

Aposterioorne teadmine

Allikas: Vikipeedia

Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest[1]) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.

Aposterioorset teadmist vastandatakse aprioorsele teadmisele, mida pole tarvis meeltekogemuse põhjal tõendada.

Aposterioorsed paratamatud tõed

[muuda | muuda lähteteksti]

Saul Kripke väidab raamatus "Nimetamine ja paratamatus", et on paratamatult tõeseid propositsioone, mida on võimalik teada ainult aposterioorselt, näiteks "Õhtutäht on Koidutäht". Oponendid on väitnud, et sellised samasusväited ei ole paratamatult tõesed.

  1. Kogemuse alla võidakse siin lugeda näiteks mälu ja introspektsiooni (ning selgeltnägemine ja telepaatia, kui need peaksid olemas olema,) kuid mitte kõik vaimunähtused ja vaimuprotsessid, sest aprioorse õigustuse teooriates räägitakse sageli aprioorsete väidete tõesuse või paratamatuse ratsionaalsest "tajumisest".