Aposterioorne teadmine
Aposterioorne teadmine ehk empiiriline teadmine on teadmine, mille õigustus sõltub meeltekogemusest (või üldisemalt kogemusest[1]) saadud tõenditest ehk mille õigustus saab olla ainult aposterioorne õigustus.
Aposterioorset teadmist vastandatakse aprioorsele teadmisele, mida pole tarvis meeltekogemuse põhjal tõendada.
Aposterioorsed paratamatud tõed
[muuda | muuda lähteteksti]Saul Kripke väidab raamatus "Nimetamine ja paratamatus", et on paratamatult tõeseid propositsioone, mida on võimalik teada ainult aposterioorselt, näiteks "Õhtutäht on Koidutäht". Oponendid on väitnud, et sellised samasusväited ei ole paratamatult tõesed.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kogemuse alla võidakse siin lugeda näiteks mälu ja introspektsiooni (ning selgeltnägemine ja telepaatia, kui need peaksid olemas olema,) kuid mitte kõik vaimunähtused ja vaimuprotsessid, sest aprioorse õigustuse teooriates räägitakse sageli aprioorsete väidete tõesuse või paratamatuse ratsionaalsest "tajumisest".
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- A. J. Ayer. Language, Truth, and Logic, New York: Dover, 2. trükk 1946.
- C. I. Lewis. An Analysis of Knowledge and Valuation, LaSalle, IL: Open Court 1946.
- W. V. Quine. Two Dogmas of Empiricism. – W. V. Quine. From a Logical Point of View, Cambridge, MA: Harvard University Press 1953, 2. trükk 1961.
- Saul Kripke. Naming and Necessity, 1980.
- John W. Yolton. Perceptual Acquaintance from Descartes to Reid, Oxford: Blackwell 1984.
- L. BonJour. The Structure of Empirical Knowledge, Cambridge, MA: Harvard University Press 1985.
- A. I. Goldman. Epistemology and Cognition, Cambridge, MA: Harvard University Press 1986.
- P. K. Moser, A. vander Nat (toim). Human Knowledge: Classical and Contemporary Approaches, New York: Oxford University Press 1987, 2. trükk 1995.
- P. K. Moser. Knowledge and Evidence, Cambridge: Cambridge University Press 1989.
- P. Carruthers. Human Knowledge and Human Nature, Oxford: Oxford University Press 1992.
- P. K. Moser. Philosophy After Objectivity, New York: Oxford University Press 1993.
- Paul K. Moser. A posteriori. – Routledge Encyclopedia of Philosophy, kd 1, 1998.