Anna Maria (Mecklenburg-Schwerin)
Anna Maria (1. juuli 1627 Schwerin – 11. detsember 1669 Halle) oli Mecklenburg-Schwerini vürsti tütar ja Saksi-Weißenfeldi hertsoginna.
Ta oli Mecklenburg-Schwerini hertsogi Adolf Friedrich I ja Ida-Friisimaa krahvitari Anna Maria tütar. Vanemates allikates on tema kolmanda eesnimena kirjas Dorothea, mida tänapäeva ajaloolased ei tunnista.
Anna Maria oli kaheksalapselise pere neljas laps. Tal olid kaks vanemat venda, vanem õde, kaks nooremat venda ja kaks nooremat õde. Nooremad õed surid esimesel eluaastal, ülejäänud kuuest lapsest suri esimesena Anna Maria. Ühelgi Anna Maria vennal ei olnud lapsi.
Aastatel 1618–1648 möllas Saksamaal Kolmekümneaastane sõda ja Mecklenburgis ei olnud ohutu elada. Isa Adolf kasutas ära asjaolu, et ema oli pisut rootsi verd: tema isapoolne vanaema oli Rootsi Katarina, Gustav I Vasa vanim tütar. Sellepärast saatis isa Anna Maria ning tema vanemad vennad Christian Ludwig I ja Karl zu Mecklenburgi Rootsi. Sinna ei jäänud nad aga kauaks ja suundusid edasi Taani, sest leskkuninganna Sophie von Mecklenburg, kes oli olnud Frederik II naine, oli samuti nende sugulane.
Sophie suri 1631, aga juba 1629 saadeti Anna Maria Saksimaale koos Sophie tütre Taani Hedwigiga, kes oli sel ajal 48-aastane ja ise üles kasvanud mitte Taanis, vaid Mecklenburgis. Hedwig oli 1602–1611 olnud Saksimaa kuurvürsti Christian II naine ja seejärel tema lesk. Hedwigil endal lapsi polnud, kuid ikkagi oli ta Saksimaa õukonnas mõjukas. Anna Maria hakkas elama Prettini lähedal Lichtenbergi lossis, kus sai ka hariduse. Hedwig kasvatas teda justkui oma last.
Anna Maria ema suri 1634. aastal, kui tüdruk oli 6-aastane, 3 kuud pärast oma viimase lapse sündi ja 12 päeva pärast tema surma. Isa abiellus 1635 uuesti ning teisest abielust sündis veel 6 poega ja 4 tütart, kellest 2 poega ja 3 tütart kasvas üles. Isa suri 1658, enne viimase poja sündi.
Hedwig suri 1641, kui Anna Maria oli 14-aastane. Seejärel, 1642 tuli Anna Maria oma sünnilinna Schwerini tagasi ning kohtus üle pika aja oma isaga ja nägi tema teist naist Marie Katharina von Braunschweig-Dannenbergi, kes selleks ajaks oli juba neli last ilmale toonud. Siiski polnud Anna Maria oma isast võõrdunud. Nende kirjavahetuse südamliku tooni põhjal võib oletada, et kõigist Adolfi lastest oli just Anna Maria tema lemmik.
23. novembril 1647 abiellus Anna Maria Schwerinis Augustiga Saksimaalt. August oli Hedwigi mehevenna Johann Georg I 7. laps, aga kuna Augusti 3 vanemat venda esimesel eluaastal surid, siis sisuliselt samuti 4. laps nagu Anna Mariagi. August oli Anna Mariast 13 aastat vanem. Juba 10-aastaselt määrati ta koadjuutoriks ja 13-aastaselt 1628 Magdeburgi peapiiskopkonna halduriks. Kuid juba 1631 kukutas Habsburgide sõjavägi Magdeburgi pärast seitse kuud kestnud piiramist. Magdeburgi piiramise käigus hukkus 20 tuhat linnaelanikku. 1638 ajas Rootsi sõjavägi Habsburgide väed Magdeburgist välja ja taastas Augusti võimu.
1617 asutati Viljakandev Ühing, mis ühendas saksa õpetlasi ja kultuurihuvilisi aadlikke. Sellesse oli kuulunud juba Anna Maria isa Adolf Friedrich. Ühingu peamine eesmärk oli saksa keele ühtlustamine ja standardiseerimine, samuti võõrkeelte mõju vähendamine. Sellisena oli Viljakandev Ühing esimene omataoline kogu maailmas. Ta tegeles ka igasuguse muu kultuuri arendamisega. 1643 võeti ka August Viljakandvasse Ühingusse vastu. Ühingu liikmed kutsusid üksteist omadussõnalise hüüdnimega, näiteks Adolf Friedrichi hüüdnimi oli der Herrliche ja Augusti hüüdnimi oli der Wohlgeratene. 1667 sai August Viljakandva Ühingu presidendiks ja oli seda kuni ühingu laialisaatmiseni, mis toimus tema surma-aastal 1680. Ta laskis ehitada Neu-Augustusburgi lossi, mis tõi talle suured võlad kaela ja mistõttu tema lapsed olid sunnitud pärast vanemate surma oma valdusi müüma.
Augusti isa suri 1656. Saksimaa kuurvürstiks sai Augusti vanem vend Johann Georg II. 22. aprillil 1657 päris August oma isa testamendi põhjal Weißenfelsi ja Querfurti linna, mille põhjal moodustati uus hertsogkond. Sellest päevast kuni surmani kandis Anna Maria Saksi-Weißenfelsi hertsoginna tiitlit.
Anna Maria ja August elasid Halles, kus sündisid kõik nende lapsedki. Abielust sündis 12 last:
- Magdalena Sibylle (2. september 1648 – 7. jaanuar 1681), abiellus Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogi Friedrich I-ga. Ta oli Suurbritannia kuninganna Victoria esiema.
- Johann Adolf (2. november 1649 – 24. mai 1697) abiellus Johanna Magdalenaga Saxe-Altenburgist ja neil sündis 11 last. Johann Adolf oli metseen nagu tema isagi ja kuulus samuti Viljakandvasse Ühingusse hüüdnimega der Sorgfältige.
- August (3. detsember 1650 – 11. august 1674), Saksi-Weißenfelsi prints, Magdeburgi toompraost ja Viljakandva Ühingu liige hüüdnimega der Behutsame. Ta abiellus Charlottega Hesse-Eschwegest ja tema ainus laps sündis surnuna.
- Christian (25. jaanuar 1652 – 24. august 1689) oli Saksimaa kindralfeldmarssal ja langes lahingus Mainzi all. Isa võttis temagi Viljakandva Ühingu liikmeks hüüdnimega der Freundliche.
- Anna Maria (28. veebruar 1653 – 17. veebruar 1671)
- Sophia (23. juuni 1654 – 31. märts 1724) abiellus Karl Wilhelmiga Anhalt-Zerbstist. Abielust sündis 3 last ja temagi on kuninganna Victoria esiema.
- Katharina (12. september 1655 – 21. aprill 1663)
- Christine (25. august 1656 – 27. aprill 1698) abiellus Lübecki vürstpiiskopi ja Holstein-Gottorpi vürsti August Friedrichiga. Neil polnud lapsi.
- Heinrich (29. september 1657 – 16. veebruar 1728) päris Barby ja sai Barby krahvi tiitli. Isa võttis temagi Viljakandvasse Ühingusse hüüdnime all der Aufschießende. Heinrich abiellus Elisabeth Albertinega Anhalt-Dessaust. Neil sündis 8 last, aga ainult 1 lapselaps, kelle surmaga nende sugu lõppes.
- Albrecht (14. aprill 1659 – 19. mai 1692), Saksi-Weißenfelsi vürst, abiellus Christine Theresega Löwenstein-Wertheim-Rochefortist. Albrechtil endal kui pere viiendal pojal maad polnud ja nad elasid Christine sugulaste pool Wertheimis. Abielust sündis 2 tütart, kellest noorem suri 11 päeva vanuselt 3 kuud enne oma isa.
- Elisabeth (25. august 1660 – 11. mai 1663)
- Dorothea (17. detsember 1662 – 12. mai 1663)
Anna Maria suri 1669 42-aastaselt ja maeti suurejoonelises kirstus Neu-Augustusburgi lossi. Tema tütred, kes olid kuus aastat varem surnud ja Halle katedraali maetud, maeti tema kõrvale ümber.
29. jaanuaril 1672 abiellus August Johanna Walpurgisega Leiningeni-Westerburgist. Abielust sündis kolm poega, kellest noorim sündis surnuna, keskmine suri 19-aastaselt vallalisena ja vanim suri 42-aastaselt lastetuna, kuigi abiellus.