Ahmedabad
| Ahmedabad | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||
| |||||||
| Pindala: 431 km² | |||||||
Elanikke: 7 645 000 (2016)  | |||||||
|
| |||||||
| Koordinaadid: 23° 1′ N, 72° 35′ E | |||||||
  | |||||||
Ahmedabad on linn Indias Gujaratis, osariigi suurim linn. Asub Sabarmati jõe kallastel 50 km kaugusel Araabia merest.
Algne kaubalinn tihedate elukvartalite, kitsaste tänavate ja hindu-islami arhitektuuriga moodustab kesklinna. Ida pool on tekstiilivabrikud, vanad tööliste elamud ning kaugemal uued korrusmajadega elurajoonid. Sabarmati läänekaldal on uuemad linnaosad villade ja Gujarati Ülikooliga. Ahmadabadis asub prestiižne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad.
Ahmadabad asetseb tasasel maal, ainult vabrikukorstnad ja elektrijaama siluett põhja pool rikuvad horisontaalset linnamaastikku. Linnas on palju islami, hinduistlikku ja džainistlikku arhitektuuri. Paljudest islami ehitistest on vanim Ahmad Shahi mošee 1414. aastast. Osa sellest pärineb hinduistlikust templist, sammastel on hinduistlikud motiivid. Tähelepanuväärsed on ka suur Ahmedabadi reedemošee ja Kankaria järv, mis on populaarne väljasõidukoht. Ahmedabadis on ka Le Corbusier' ja Louis Kahni projekteeritud maju.
Ahmadabad on üks kõige kiiremini kasvavaid linnu Indias.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeva linna kohal asus 11. sajandil linn nimega Ashapalli ehk Ashaval. Solanki valitseja Karandev I vallutas Ashapalli ja rajas selle asemele Karnavati linna.
Aastal 1411 langes Gujarat sultan Ahmed Shahi valitsuse alla, kes nimetas linna Ahmadābādiks ja tegi sellest oma sultanaadi pealinna. Muzafariidide dünastia valitses linnas 1573. aastani, kui linna vallutas Akbar. Mogulite valitsuse ajal muutus linn suureks kaubanduse ja tekstiilitootmise keskuseks. Linn õitses kuni Aurangzebi surmani 1707. Ahmedabad oli 15. ja 16. sajandil India lääneosa kõige väljapaistvam kuningalinn ja veel 17. sajandil peeti seda India üheks ilusamaks linnaks. 18. sajandil käis linn alla.
Briti võimu all alates 1818. aastast rajati linna sõjaväebaas ning linna infrastruktuuri laiendati ja kaasajastati. Umbes 1860. aastaks sai Ahmedabadist tööstuslinn. Ümber vanalinna rajatud tekstiilivabrikud tegid sellest "India Manchesteri". Tekstiilitööstuse kõrgpunktis umbes 1950 töötas linnas 71 vabrikut 125 000 inimesega, kes elasid põhiliselt kitsastes ridamajades vabrikute vahel.
Alates 1960. aastast rajati linnast väljas paiknevates tööstusrajoonides uus, mitmekülgsem tööstus, osas kesklinnas hakkas arenema teenindussektor.
20. sajandi alguses oli linn India iseseisvusliikumise üks keskusi. Aastatel 1960–1970 oli see Gujarati pealinn.
26. jaanuaril 2001 linna tabanud 6,9-pallises 2001. aasta Gujarati maavärinas hukkus 752 inimest ja hävis ligi 50 mitmekorruselist maja. Veebruaris 2002 oli muslimite linnaosas osana 2002. aasta Gujarati rahutustest pogromm, mille käigus sai surma umbes 250 inimest.