Õiekroon

Õiekroon ehk kroon (corolla) on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool.

Õiekrooni moodustavad tavaliselt värvilised kroonlehed. Kui kroonlehed on kokku kasvanud, nimetatakse õiekrooni liitlehiseks, vabade kroonlehtedega lahklehiseks õiekrooniks. Liitlehise krooni kokkukasvanud osa nimetatakse putkeks, kokkukasvamata osa tagasikäändunud osaks ja nende vahelist suuet neeluks.

ehk polüsümmeetriline õiekroon, mille saab vähemalt kahe lõikepinnaga jaotada sümmeetrilisteks poolteks. Aktinomorfsed liitlehised õiekroonid liigitatakse putke pikkuse, tagasikäändunud osa kuju ja suuruse järgi:

• ratasjas – putk väga on lühike või peaaegu puudub, tagasikäändunud osa on tasapinnaline
• lehterjas – putk avar lehtrikujuline, tagasikäändunud osa suhteliselt väike
• kellukjas – putk ümardunud, tassikujuline ja läheb sujuvalt üle vähemärgatavaks tagasikäändunud osaks
• putkjas – putk silindriline, väga väikese tagasikäändunud osaga või ilma selleta
• liudjas – putk silindriline, laia tagasikäändunud osaga
• kuppeljas – kroonlehed on otstest kokku kasvanud

• 
  Ratasjas metsvitsa õiekroon
• 
  Tubaka lehterjas õiekroon
• 
  Maikellukese kellukjas õiekroon
• 
  Päevalille putkjad õiekroonid
• 
  Sireli liudjad õiekroonid
• 
  Viinapuu kuppeljad õiekroonid

ehk monosümmeetriline õiekroon, mille saab ühe lõikega jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks. Sügomorfsed liitlehised õiekroonid jaotuvad järgmiselt:

• huuljas – tagasikäändunud osa koosneb kahest erineva kujuga huulest
• keeljas – tagasikäändunud osa on keelekujuline
• kannusega – kroonlehed moodustavad õõnsa väljakasve, mida nimetatakse kannuseks

• 
  Iminõgese huuljas õiekroon
• 
  Sinise kannatuslille keeljad õiekroonid
• 
  Hariliku käokannuse kannusega õiekroon

Asümmeetriline on õiekroon, mida ei saa jagada sümmeetrilisteks poolteks.