Mine sisu juurde

Bodeni järv

Allikas: Vikipeedia
"Bodensee" suunab siia. Göttingeni kreisi valla kohta vaata artiklit Bodensee (Alam-Saksi).
Bodeni järv satelliidifotol
Vaade Bodeni järvele Bregenzis

Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril. Prantsuse ja inglise keeles kasutatakse nime (Lac de/Lake) Constance. Läbi järve voolab Reini jõgi.

Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.

Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit, millega ta on Kesk-Euroopas kolmas Balatoni ja Genfi järve järel.

Järve kaheks osaks jagava väina ääres asub Konstanzi linn.

Järve pind on 395 m merepinnast kõrgemal. Suurim sügavus on 252 m idaosa (Obersee) keskel. Ta maht on umbes 55 km³.

Rein voolab läbi Obersee, Konstanzi linna ja Obersee ning väljub järvest linna juures, mille nimi on Stein am Rhein.

Bodeni järve tekitas jääaegadel Reini liustik.

Rein, Bregenzer Ach ja Dornbirner Ach toovad Alpidest järve palju setteid, nii et järve põhi kagus tõuseb.

Bodeni järve mainis esimesena Vana-Rooma geograaf Pomponius Mela umbes 43 eKr. Ta kirjutas, et Rein voolab läbi kahe järve – Lacus Venetus'e (Obersee) ja Lacus Acronius'e (Untersee). Plinius Vanem kasutas Brigantiumi linna (praegu Bregenz) järgi nime Lacus Brigantinus.

Romanshorni ja Friedrichshafeni ning Konstanzi ja Meersburgi vahet käivad parvlaevad.

Asulad järve ääres

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates Reini suudmest põhjakaldal (paremal kaldal):

Alates Reini suudmest lõunakaldal ehk vasakul kaldal: