Abolitsionism

Abolitsionism oli poliitiline liikumine, eelkõige Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Prantsusmaal 18. ja 19. sajandil, mis taotles orjanduse kaotamist.^[1] Abolitsionistlik liikumine oli eksisteerinud ühel või teisel moel 16. sajandist saadik, kui algas massiline orjakaubandus Aafrikast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse,^[2] ent intensiivistus 19. sajandi esimesel poolel Ameerika Ühendriikides president Abraham Lincolni valitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega,^[3] mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus. Suurbritannias keelustati Briti impeeriumi piires orjakaubandus 1807. aastal, aga kuna orjapidamine jätkus endiselt ka pärast seaduse kehtestamist, kaotati orjandus täies ulatuses ametlikult 1833. aasta seadusega. Prantsusmaal kaotati orjakaubandus algselt 1794. aastal, ent see taastati Napoleoni eestvedamisel 1804. aastal. Orjandus taaskaotati Prantsusmaal 1848. aastal teise vabariigi ajal.

Abolitsiolistlik liikumine inspireeris ka paljusid tolle aja kunstnikke ja kirjanikke, nagu näiteks Walt Whitmani, Ralph Waldo Emersoni ja Henry David Thoreaud.^[1] Tuntuim romaan mustanahaliste orjade kohtlemisest 19. sajandil on Harriet Beecher-Stowe "Onu Tomi onnike", mida on peetud ka mõjuvõimsaimaks orjandusevastaseks kirjutiseks.^[4] Kunstnikest maalis orjakaubanduse ja -pidamise koledustest William Turner ja William Blake.^[5]