Aldan (lidn)

Eländpunktan aluz om pandud vl 1924 kuti Nezametnii-žilo samha kuldad, nimitihe ojan mödhe. Žilo sai lidnan statusad vn 1932 20. päiväl sügüz'kud. Udesnimitihe nügüdläižikš vn 1939 semendkus. Vn 1992 tal'vkus passažirine i jüguiden likund zavodihe raudtesarakodme Baikalan-Amuran magistrališpäi (Pen' BAM), vl 2009 päraudtestancijan sauvuz om letud. Vll 2009−2010 kivivoiveimen sauvuz mäni läz lidnad.

Aldan šingotase kuldan samižel tähäsai, mugažo mecanümbriradajad pened edheotandad ratas. «Jakutijan raudted»-kompanijan (Amuran-Jakutijan raudtemagistralin sauvond) ohjanduz da vedimdepo sijadasoiš Aldanas.

Lidn sijadase Aldan-jogen oigedpol'žes basseinas, Aldanan mägištol, 650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Aldan-jogehesai om 50 km lodeheze, Jakutskhasai om 450 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 540 km avtotedme. Lähembaine lidn om Tommot 65 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 78 km avtol, se om rajonan toine lidn. Aldan-raudtestancii radab «Skovorodino — Tommot»-jonol.

Klimat om terav kontinentaline, tal'v om vilu. Voden keskmäine lämuz om −4,7 C°, kezakun-elokun +14,4..+17,2 C°, tal'vkun-uhokun −22,7..−25 C°. Ekstremumad oma −50 C° (viluku) i +36,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −5,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om −0,6 C° (uhoku, tal'vku). Voib panda halad miččel taht kul (heinkun minimum om −0,8 C°), ei voi olda sulasäd tal'vkus-uhokus. Paneb sadegid 761 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (101..112 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (26..29 mm kus).

Kaik kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha Aldanan ližaks: Sur' Nimnir (jakut.: Улахан Ньымныыр, ven.: Большо́й Нимны́р, 236 rist. vl 2010) i Oročon Kahtenz' (ven. Орочён 2-й, 18 rist. vl 2010). Lidnankundan pind — 11 110 km².

Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Aleksandr Bugai radab lidnan pämehen vn 2004 kezakuspäi. Lidnankundan Deputatoiden nevondkundan ezimez' om Nikolai Mironov vn 2020 sügüz'kuspäi. Edeline nevondkundan ezimez' om Vasilii Šimohin, radoi edel vn 2020 sügüz'kud.

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 275 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 21 590 ristitud. Vl 2017 kaik 20 700 ristitud elihe lidnas i 20 908 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27 090 eläjad vl 1989.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' pühäpertid oma avaitud lidnas: Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden jumalanpert' om saudud vll 1995−2000^[1], Jumalanmaman Iveran jumalaižen jumalanpert' om pühästadud vn 2021 lopus.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma ühesa nimitadud päivkodid, nell' keskškolad (nomer 1, 2, 9 i erasid-se disciplinoiden süvetud opendusenke), lidnan gimnazii, rajonan licei, lapsiden ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol A.T. Nikitinan nimed, rajonan lapsiden da norišton sportškol. Aldanan politehnine tehnikum^[2] i Aldadan medicine kolledž^[3] oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

•  
  Lidnan da sen ulusan tobmuden üks' sauvusišpäi (2018)
•  
  Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidajiden jumalanpert', vn 2018 nägu
•  
  «Jakutija»-adivpert' vl 2018
•  
  Kul'turkeskuz (2018)
•  
  Aldan-päraudtestancijan sauvuz vl 2009

1. ↑ Aldanan blahočinnijan sait (hramaldan.ru). (ven.)
2. ↑ Aldanan politehnižen tehnikuman sait (aldanpolitehnikum.com). (ven.)
3. ↑ Aldanan medicižen kolledžan sait (aldanmedcollege.ru). (ven.)

• Lidnan tobmuden sait (gorodaldan.ru). (ven.)