Tiina Lokk

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tiina Lokk-Tramberg (sündinud 1. oktoobril 1955 Tallinnas) on eesti filmindustegelane, õppejõud ja poliitik, XII Riigikogu liige.

Ta on lõpetanud 1974. aastal Tallinna 22. Keskkooli ning 1981. aastal Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi Moskvas filmiteooria ja kriitika alal.^[1]

Aastatel 1974–1976 töötas Lokk riiklikus filmilevi ja reklaamifirmas Meedium, seejärel kümme aastat (1981–1991) Tallinnfilmis stsenaariumide toimetaja, stsenaristi ja kunstinõukogu liikmena ning tegi selle kõrvalt kaastööd ajakirjandusväljaannetele.^[1]

Aastatel 1991–1992 töötas ta filmiajakirja Multimedia peatoimetajana, 1992–1993 ajakirja Pilt ja Sõna peatoimetajana ning 1992–1993 animatsioonistuudio B peatoimetaja ja käsikirjatoimetajana. Alates 1992. aastast oli ta ka Berliini ja Cannes'i rahvusvaheliste filmifestivalide erikorrespondent.^[1]

Seejärel asutas ta filmileviettevõtte FilmiMAX (1993–2001), mille juhatuse esimees, hankejuht ja üks omanikke ta oli.^[1]

Aastatel 2000–2001 töötas Lokk Eesti Televisioonis hankeosakonna konsultandina.

2004. aastal asutas ta filmiettevõtte Marvofilm OÜ, kus teeb vastavalt vajadusele režissööri, tootja või nõustaja tööd.

Kui 1997. aastal asutati Pimedate Ööde Festivali (PÖFF), kuulus Tiina Lokk selle asutajate hulka. Alates 1998. aastast tänini on ta PÖFF-i programmijuht, festivali direktor ja juhatuse liige.

PÖFF kuulub alates 2014. aastast rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga ehk A-kategooria festivalide hulka.^[1]

„PÖFF on suur ja rahvusvaheline filmipidu, aga ometi on kõik nii kodune ja lihtne. Aga samas ei saa me aru, kui suur see festival on.

See on suurim väärtus ühe A-kategooria festivali puhul. Olla suur, aga samas ka tajutavalt inimmõõtmeline.“

– President Toomas Hendrik Ilves (PÖFF 2014 avamisel)^[2]

Kui PÖFF on oma rahvusvahelise haarde ja põhjaliku programmiga saavutanud A-kategooria filmifestivali staatuse, siis pärast seda on A-kategooria filmifestivalil kohustus saavutatud haaret, kvantitatiivset taset ja kvaliteeti hoida. Tiina Loki sõnul tähendab see näiteks ka seda, et "A-kategooriat omavat PÖFF-i ei ole võimalik odavamalt või lühemalt teha, sest festivali kaasrahastavate Euroopa fondide tingimus on, et tuleb näidata kahtsadat Euroopa tootjate filmi". Tavaliselt on üks A-kategooria filmifestival kogu regiooni peale, kui PÖFF jääks sellest staatusest olulise rahakärpe tõttu ilma, oleks PÖFF-i varasemat edulugu juba võimatu tulevikus korrata. Kui 2022. aastal olid paljud Eesti kultuuriasutused eelarvekärbete tõttu suurtes majandusraskustes, tegid Eesti juhtivad kultuuritegelased 7. septembril 2022 avaliku pöördumise, milles selgitasid lähemalt probleemi olemust.^[3] PÖFF-i esindajana kirjutas pöördumisele alla ja sekkus avalikku diskussiooni ka Tiina Lokk.^{[4] [5]}

Tiina Lokk on 2000. aastast Euroopa Filmiakadeemia liige.^[6] Seesama Euroopa Filmiakadeemia on iga aasta detsembris toimuva Euroopa filmiauhindade üleandmise tseremoonia korraldusõigused sätestanud nii, et üle aasta korraldatakse üritus Berliinis ning üle aasta mõnes muus Euroopa linnas. Kui 2010. aasta Euroopa filmiauhindade üleandmise tseremoonia toimus Tallinnas, olid Eestis selle põhikorraldajad Peeter Rebane, PÖFF-i juht Tiina Lokk, PÖFF-i tegevjuht Kristo Tohver ja teleprodutsent Tarmo Krimm. Euroopa filmiauhindade tseremoonia, mis kahtlemata oli Eesti filmiajaloos üks tähtsamaid rahvusvahelisi esindusüritusi, leidis aset 4. detsembril 2010 PÖFF-i kulminatsioonina.^[7] Kohale oli tulnud üle tuhande väliskülalise, kelle seas oli rohkesti maailma ja Euroopa filmimaailma tipptegijaid; auhinnagala õhtujuhid olid näitleja Märt Avandi ja Saksa koomik Anke Engelke.^[8]

Ta on olnud õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (õpetanud kultuurikorraldust) ja Eesti Kunstiakadeemias (õpetanud filmiajalugu, filmistsenaristikat ja kultuuriprojektide juhtimist) ning stsenaristika dotsent Balti Filmi- ja Meediakoolis. 21. mail 2012 valis Tallinna Ülikooli senat Tiina Loki Balti Filmi- ja Meediakooli filmikunsti professoriks.^[9]

Ta kuulus aastatel 2006–2016 Reformierakonda^[10].

Ta oli alates 12. detsembrist 2012 kuni 23. märtsini 2015 XII Riigikogu liige. Riigikokku pääses ta asendusliikmena, sest Taavi Rõivas sai sotsiaalministriks ja teda algselt asendama pidanud Jaanus Rahumägi loobus tööst Riigikogus.^[11]

• 2002 Valgetähe V klassi teenetemärk^[12]
• 2010 Välisministeeriumi kultuuripreemia
• 2010 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (eripreemia – PÖFFi vankri vedamise eest)
• 2020 Eesti Vabariigi kultuuripreemia

Tal on tütred Triin ja Martina. Laulja Lembe Lokk on tema sugulane.

Hobidena on ta nimetanud kokkamist, matkamist, reisimist.^[13]

Tiina Loki esimesed filmimälestused pärinevad ajast, kui ta oli kolmeaastane ning vaatas Partisani kinos (Tallinnas Paldiski maantee ja Ristiku tänava nurgal) filmi “Õhtud Dikanka lähistel”.^[7] Tema lemmikfilmide hulka kuuluvad aga näiteks "Lendas üle käopesa", "Kodanik Kane", "Amarcord" ja "Pulp Fiction".^[14]