Stepan Šaumjan

Stepan Šaumjan (armeenia keeles Ստեփան Գեւորգի Շահումյան (Stephan Šahumjan); vene keeles Степан Георгиевич Шаумян; 1. oktoober 1878 Thbilisi – 20. september 1918 Krasnovodsk) oli Kaukaasias tegutsenud bolševistlik revolutsionäär, rahvuselt armeenlane.

1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel sai Šaumjanist Bakuu Kommuuni juht. 1917. aasta detsembris nimetati Šaumjan Kaukaasia erakorraliseks komissariks.

1918. aasta märtsis sattusid bolševikud Bakuus vastuollu muhameedlastega ja palusid tulevahetuse puhkedes dašnakkide abi. Dašnakid tapsid kättemaksuks armeenlaste genotsiidi eest tuhandeid inimesi (septembris tasusid Bakuu vallutanud türklased ja aserid armeenlastele omakorda veriselt).

1918. aasta aprillis kehtestati Bakuus Nõukogude võim. Šaumjanist sai Rahvakomissaride Nõukogu esimees. Kommuun natsionaliseeris naftatööstuse ja püüdis korraldada Bakuu kaitset Türgi ja Aserbaidžaani vägede vastu.

1918. aasta juuli lõpus jäid bolševikud hääletusel alla esseeridele, menševikele ning dašnakkidele, kes soovisid vastupidi Šaumjanile türklaste vastu kasutada brittide pakutud abi. Šaumjani bolševikud püüdsid koos relvadega Astrahani evakueeruda, kuid sunniti merel Bakuusse naasma ja arreteeriti. Menševike juhitud valitsus vahistas komissarid süüdistatuna riigireetmises ja sõjaväevarustuse väljaveos.

1918. aasta septembris, Bakuu türklastele langemise eelõhtul sai bolševik Anastass Mikojan loa vangide evakueerimiseks. Soovitud sihtpunkti, Astrahani, asemel siirdus laev, kas kütuse puudusel või mõnel muul põhjusel Krasnovodskisse. Sealne Vene valgete esseeride juhitud ajutine valitsus hukkas hiljem 26 Bakuu komissarina tuntuks saanud bolševikud brittidest liitlaste võimalikul heakskiidul. Ainsana pääses Anastass Mikojan.

Stephanakert on Šahumjani järgi nime saanud. Jerevanis on tänini Šaumjani-nimeline väljak.