Roosna-Alliku mõis

Roosna-Alliku mõis (saksa keeles Kaltenbrunn) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.

Praegu asub mõisas Roosna-Alliku Põhikool.

Ajalugu

Roosna-Alliku mõis kujunes välja 17. sajandi alguses piirkonna küladest, mille oli omandanud väga rikas Rootsi riigitegelane Bogislaus von Rosen (1572–1658). Valgete Rosenite järgi sai mõis ka oma eestikeelse nime. Bogislause järel kuulus mõis tema pojale Axel von Rosenile (1624–1679) ja seejärel viimase pojale Bengt Gustav von Rosenile (1665–1725). Meessoost pärijate puudumise tõttu omandas mõisa Bengt Gustavi tütar Margaretha Anna (1695–1731), kes oli abielus Haljava mõisniku vabahärra Georg Johann von Stackelbergiga (1697–1766). Stackelbergide valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Georg Johann von Stackelbergi surma järel päris mõisa tema poeg vabahärra Otto Friedrich von Stackelberg (1731–1802). Kusjuures pärimise otsustas loos. Otto Friedrich von Stackelberg kehtestas oma mõisates Roosna-Alliku eraseaduse (Halliko Walla Kohto ja Seaduse Ramat). Otto Friedrichilt päris mõisa tema vennapoeg vabahärra Otto Gustav von Stackelberg (1771–1811), kes oli 1809–1811 Eestimaa rüütelkonna peamees.^[1]

Otto Gustavi surma järel pärisid mõisa tema venna Georg Friedrichi pojad Alexander von Stackelberg ja Georg von Stackelberg (1808–1863). Poiste täisealiseks saamiseni valitses pärandust nende ema Magdalena Anna. Alexander von Stackelberg loobus oma pärandiosast venna Georgi (suri 1863) kasuks. Georgi surma järel sai tema poeg, Paide kreisi kreisisaadik^[2], Eestimaa rüütelkonna maanõunik Georg von Stackelberg (1857–1946), Roosna-Alliku, Saarnakõrve mõisa ja Koordi mõisnikuks. Mõisate väärtuseks hinnati 350 000 hõberubla.^[3]

Mõisaansambel

Roosna-Alliku mõisa mõisasüdame laskis esinduslikult välja ehitada Otto Friedrich von Stackelberg.

Roosna-Alliku mõisa härrastemaja (ehitatud aastatel 1780–1786, arhitekt oli Eestimaa kubermanguarhitekt Johann Schultz). Peahoone on varaklassitsistlikus stiilis kahekorruseline kivihoone, fassaadi kujundavad vähe-eenduvad keskrisaliit ja külgrisaliidid; hoone ümarate nurkadega keskrisaliidi ees asub graniitsammastele toetuv rokokooliku sepisrinnatisega rõdu. Peahoone alakorrus on võlvitud, ülakorrusel paiknevaist esindusruumideks on rikkaliku stukkdekooriga nn roosa saal ja Louis XVI stiilis sinine salong.

Ansamblisse kuuluvad kõrvalhooned on ehitatud 19. sajandi jooksul, neist terviklikumalt on säilinud Roosna-Alliku mõisa valitsejamaja^[4], mis on valminud tõenäoliselt 19. sajandi alguses. Kõrvalhooned on säilinud osaliselt, härrastemaja taga on ristuvate teedega kujundatud 5,3 ha suurune ehitismälestis^[5] Roosna-Alliku mõisa park.

Roosna-Alliku mõisa juurde kuulus Aru karjamõis, 1871, aastal rajati Roosna-Alliku piiritusvabrik, mis töötas aastani 1985.