Mine sisu juurde

Marie Curie

Allikas: Vikipeedia
Marie Curie
Marie Curie
Täisnimi Marie Skłodowska Curie
Sünninimi Maria Salomea Skłodowska
Sündinud 7. november 1867
Varssavi
Surnud 4. juuli 1934 (66-aastaselt)
Rahvus poolakas
Teadlaskarjäär
Tegevusalad füüsika
keemia
Doktoritöö juhendaja Gabriel Lippmann
Tunnustus

Nobeli füüsikaauhind (1903)
Davy medal (1903)
Matteucci medal (1904)
Elliott Cressoni medal (1909)
Alberti medal (1910)
Nobeli keemiaauhind (1911)

Willard Gibbsi auhind (1921)
Autogramm

Marie Skłodowska Curie [mar'ii skuod'oska kür'ii] (sünninimi Maria Salomea Skłodowska; 7. november 1867 Varssavi4. juuli 1934 Prantsusmaa, Savoia, Sallanches, Passy (Sancellemoz' sanatoorium)) oli poola päritolu Prantsuse füüsik ja keemik.

Koos abikaasa Pierre Curiega avastas ta 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi (nimetati nii Marie Curie sünnimaa Poola auks) ja raadiumi ning sai 1903 selle eest Nobeli füüsikaauhinna.

Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises.

Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.

Władysław Skłodowski tütardega, Maria on vasakpoolseim

Maria Salomea Skłodowska sündis Varssavis perekonna viiest lapsest noorimana.[1] Kirjanduses esinevad ka eesnimekujud "Marya" ja "Salome".

Tema isa Władysław Skłodowski oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema juhatas tütarlaste pansionaati.[2] Lapsed said hea hariduse. Maria lõpetas 1883 gümnaasiumi kuldmedaliga.[1] Isale tundus, et Maria on vaimselt ja füüsiliselt üle pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaõnnestunud investeeringute tõttu peaaegu kogu varanduse.

Aastatel 18831891 töötas Marie õpetajana, et aidata rahastada oma vanema õe Bronisława (Bronia) meditsiiniõpinguid Pariisis.

Õpingud Pariisis

[muuda | muuda lähteteksti]

Maria tahtis edasi õppida, kuid tol ajal naisi Poolas ülikooli ei lubatud, mistõttu Maria järgnes Prantsusmaale oma õele, kes oli arstiga abiellunud. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama. Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893. aastal sai ta lennu parimana diplomi füüsika alal ning 1894. matemaatikadiplomi lennu teisena. Ta sai füüsikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritöö juunis 1903. 1896. tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada.

Pierre ja Marie ja tütar Irène

Sorbonne'is tutvus ta õppejõud Pierre Curiega ning paar abiellus 25. juulil 1895. 1897. aastal sündis tütar Irène, kes 1935. aastal koos oma abikaasa Frédéric Joliot-Curiega sai Nobeli keemiaauhinna. 1904. aastal sündis tütar Ève. 19. aprillil 1906 sai abikaasa Pierre liiklusõnnetuses surma.

Töö radioaktiivsuse uurimisel

[muuda | muuda lähteteksti]
Pierre ja Marie Curie laboris

Nad töötasid koos väga viletsas laboratooriumis. Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki, mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan. Hiljemalt 1898. aastaks tulid nad järeldusele, et uraanipigimaak sisaldab vähesel määral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult töötades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni, ning eraldasid lõpuks kaks uut keemilist elementi, algul kloriididena. Esimese nimetasid nad Marie sünnimaa Poola järgi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse pärast raadiumiks. 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.

Õpetamine kõrgkoolis ja töö teadusasutustes

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1902. aastast õpetas ta Pariisi lähedal Sèvresis õppeasutuses École normale supérieure des jeunes filles füüsikat ja keemiat. Ta hakkas õppetöös kasutama katsedemonstratsiooni meetodit. 1906 sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas: ta hakkas abikaasa asemel loenguid pidama 13. mail 1906 ning 1908. aastal sai ta korraliseks professoriks füüsika alal.

1914. aastal sai ta Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Pärast sõda töötas ta aastatel 19181927 seal koos tütar Irène'iga. Instituudist arenes välja tuumafüüsika keskus.

Curie pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tšehhoslovakkias.

Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise võimalusi meditsiinis.

Suhe Paul Langeviniga

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast abikaasa surma oli Marie Curiel armulugu füüsik Paul Langeviniga, kes oli abielus. See põhjustas ajakirjanduses skandaali, milles oli ksenofoobia elemente.[viide?]

Mobiilsed röntgenijaamad

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja ajal töötas Marie Curie koos tütar Irène'iga välja mobiilse röntgenuuringute jaama, et haavatud sõdureid saaks kohapeal uurida. Ta juhtis ise üht niisugust jaama.

Ringsõit USA-s

[muuda | muuda lähteteksti]

1921 tegi ta mõlema tütre saatel ringsõidu USA-s, kus ta kogus raha raadiumi uurimiseks. Ta võeti väga hästi vastu. USA president Warren Harding andis talle sümboolse autasuna üle ühe grammi raadiumi, mille ostmist olid finantseerinud Ameerika naiste annetused.

Kiirituse mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiljem oli Marie Curie nördinud sellest, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinõudeta.

Ta suri 1934. aastal Prantsusmaal Sallanchesis aplastilisse aneemiasse, mis oli tekkinud pärast aastatepikkust kokkupuudet kiirgusega.

Nobeli auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal".

Kaheksa aastat hiljem, 1911, sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Ebahariliku sammuna jättis Curie meelega raadiumi eraldamise protseduurile patendi võtmata, võimaldades teadlastel takistamatult uraani uurida.

Marie Curie oli esimene Nobeli auhinna saanud naine, esimene inimene ja siiani ainus naine, kes on saanud kaks Nobeli auhinda, ja ainus inimene, kes on saanud Nobeli auhinnad eri aladel.[3][4]

Muud tunnustusavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]

Marie Curie valiti 1910. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

1922. aastal sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige.

1927. aastal valiti ta Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastatel (hüperinflatsiooni ajal) oli Marie Curie portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel.

Curie oli koos abikaasa Pierre'ga Prantsuse frangi 1994. aasta väljaande 500-frangisel rahatähel.

1995. aastal maeti Marie Curie ümber Pariisi Panteoni. Ta oli esimene naine, kellele tema suurte teenete eest Panteoni matmise au osaks sai.

  • "Recherches sur les substances radioactives" ("Uurimused radioaktiivsetest ainetest"), väitekiri, koos Pierre Curiega 1904
  • "Traité de radioactivité" ("Traktaat radioaktiivsusest"), 2 köidet, 1910
  • "La radiologie et la guerre" ("Radioloogia ja sõda"), 1920
  • "L'Isotopie et les éléments isotopes" ("Isotoopia ja isotoopsed elemendid"), 1924
  • "Les rayons α, β, γ des corps radioactifs en relation avec la structure nucléaire" ("Radioaktiivsete kehade α-, β', γ-kiired nende suhtes tuumastruktuuriga"), 1933
  • "Radioactivité" ("Radioaktiivsus"), 1935
  1. 1,0 1,1 Estreicher, Tadeusz (1938). "Curie, Maria ze Skłodowskich". Polski słownik biograficzny, vol. 4 (in Polish). p. 111.
  2. "Marie Curie – Polish Girlhood (1867–1891) Part 1". American Institute of Physics.
  3. "Marie Curie, Biographical". Vaadatud 15.08.2023.
  4. "Marie Curie". Vaadatud 15.08.2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]