Margarita Tšernogorova

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (August 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Margarita Tšernogorova (sünninimi Margarita Tomson; sündinud 22. märtsil 1933 Leningradis^[1]) on Eesti poliitik, Eesti Keskerakonna liige.

Ta on õppinud Tallinna Hariduse tänava vene tütarlastekoolis, lõpetanud Tallinnas keskkooli ja 1956. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli ning on hariduselt jurist. Õigusteadust läks ta õppima, kuna soovis võidelda õiguse eest ja uurida ajalugu.

Eesti NSV ajal oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee EKP KK Sekretariaadi EKP KK parteiorganisatsioonilise töö osakonna kaadriarvestussektori juhataja^[2].

1993. aasta oktoobris kutsus Aleksei Zõbin Tšernogorovat kandideerima kohalikel valimistel. Alates 1993. aastast on Margarita Tšernogorova valitud viis korda Tallinna Linnavolikogu liikmeks. 1993. aastal kandideeris ta KVL Vene nimekirjas Revel esinumbrina ning sai 1557 häält. 1996. aasta valimistel kandideeris ta Vene Erakonna Eestis nimekirjas. Pärast seda on ta kandideerinud Keskerakonna nimekirjas. Ta kuulus ka 2013. aastal valitud Tallinna Linnavolikogu koosseisu.

1994. aastal ütles Margarita Tšernogorova Lasnamäel Lindakivi kinos rahvaga kohtudes, et Eesti on liitriigi lagunemisel tekkinud riik, kus igal elanikul on võrdne õigus kodakondsusele.

1995. aastal läks Margarita Tšernogorova Vene Erakonna Eestis nõunikuks ning osales välismaalaste seaduse koostamisel.

Eesti Keskerakonda kutsus Tšernogorovat Toivo Tootsen. Eesti Keskerakonda astumise kinnituse andis ta Tootsenile Tallinna delegatsiooni Hongkongis lähetusel olles.

2001. aastal Mustamäe haiglas ravil viibides palus Vene Erakonna Eestis juht Nikolai Maspanov Tšernogoroval loobuda Tallinna volikogus linnapea hääletamisel osalemisest ning asendusliiget mitte saatma ning pakkus selle eest 100 000 krooni. Tšernogorova avaldas altkäemaksu pakkumise ajakirjanduses.

Tšernogorova on olnud üks Eesti Keskerakonna aseesimehi. Ain Seppik on Tšernogorovat nimetanud vene saadikute liidriks. Tšernogorova palus Edgar Savisaarelt oma tütrele Yana Toomile eesti kodakondsuse andmist eriliste teenete eest. Seppik polnud sellega nõus, kuna ei näinud erilisi teeneid Eesti riigi ees. Tšernogorova algatusel on ehitatud Mustamäele pinke.

Margarita Tšernogorova sai 2004. aastal Tallinna teenetemärgi kui kauaaegne Tallinna Linnavolikogu liige ja aktiivne ühiskondliku elu edendaja.^[3]

2010. aastal kahtlustas Ülle Rajasalu Margarita Tšernogorovat seaduserikkumises, mis Rajasalu väitel seisnes Margarita Tšernogorova osalemises Tallinna abilinnapea kinnitamise eelnõu hääletamisel, kus kandidaadiks oli Margarita Tšernogorova tütar Yana Toom. Samal aastal süüdistas Põhja prefektuur Rajasalu saadetud esildise alusel Tšernogorovat seotuses korruptsioonivastases seaduses mainitud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumises.^[4] Margarita Tšernogorova vaidlustas Põhja politseiprefektuuri koostatud väärteoprotokolli. 2011. aasta 14. märtsil leidis Harju maakohus, et hääletamisel osalemine polnud vastuolus korruptsioonivastase seadusega. Margarita Tšernogorova pidas Rajasalu ja ERR väiteid omavoliliseks hinnanguks ning kaalus nende suhtes kohtuasja avamist.^[5]

Ajalehes Stolitsa väljendas Margarita Tšernogorova oma vastumeelsust Eesti osalemises Venemaa-vastastes sanktsioonides ning süüdistas Andrus Ansipit russofoobias.

Margarita Tšernogorova on tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana. Ta on olnud Tallinna Lastehaigla ja AS Tallinna Tööstuspargid nõukogu liige. 2023. aasta seisuga on ta Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige.^[6]

• Keskasutuste jurist
• Eesti NSV Ülemkohtu rahvakaasistuja abielulahutuse istungitel
• Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee orgosakonna kaadriarvestussektori juhataja (1970. aastatel)
• Turismigrupijuht Soomes (1984)

Tema vanemad olid Venemaa eestlased. Isa Heinrich Tomson oli Peterburis treipinkide tehases lukksepp-tsehhiülem, pärast sõda Eestis autobaasi garaažiülem ja ema Natalia Tomson (sündinud Natalia Šiman) töötas Tšekaas, pärast sõda oli Eesti NSV kohaliku tööstuse ministeeriumi eriosakonna juhataja. Margarita Tomson abiellus Moskvast pärit Igor Tšernogoroviga (1935–2020). Neil on kaks tütart: Marina Tšernogorova (sündinud 1961) ja Yana Toom (sündinud 1966). Margarita plaanis esmalt Yana nimeks panna Vassilissa või Ksenia, ent eesti sugulased soovitasid Yanat.

1939. aastal saatsid vanemad ta teise maailmasõja tõttu Novgorodi oblasti. Saksa õhudessantvägede saabumisel põgenes Margarita Tšernogorova koos oma kaaslastega metsa. Vanemad leidsid nad hiljem metsast üles. Seejärel mindi hääletades 75 kilomeetri kaugusele raudteejaama, kust edasi suunduti rongiga Leningradi. Margarita Tšernogorova on meenutanud, et Saksa õhudessantväelased lendasid nii madalalt, et nende nägu oli näha. Margarita Tšernogorova evakueerus sakslaste pealetungi tõttu koos vanematega Leningradist Udmurtiasse. Vähese toidu tõttu suundusid nad kaks nädalat jõepargasel Kirovi oblasti Vjatskije Poljanõsse Heinrich Tomsoni õe Liza Semakina (endine Hildegard) ja tema mehe Sanjaga juurde. Jõepargasel kohtus Margarita Tšernogorova endise Eesti ministri naisega, kes õpetas teda kaardimänge, sealhulgas bridži, mängima. Õe juures elades hakati Margarita Tšernogorovat hüüdma Tomsonkaks. Pärast teist maailmasõda siirdusid Tomsonid Leningradi Eestimaa Kommunistliku Partei tööpakkumise tõttu. Korteri hävimise tõttu paigutati nad Eesti Eestimaa Kommunistlikule Parteile kuuluvasse hotelli Severnaja. Leningradis kohtas Margarita Tšernogorova esimest korda Olga Lauristini ja Marju Lauristini.

Heinrich Tomson käis tütrega Ermitaažis ja Maria teatris. Tütre sõnul elasid nad Petrogradis kuni ema vallandamiseni väga hästi. 1944. aasta oktoobris võttis Heinrich Tomson Eestisse Tallinna kolimise tõttu tütre Leningradi lastekodust ära. Heinrich Tomsoni Tallinnas elanud õde Lisette õpetas Margarita Tšernogorovale käitumist. Margarita Tšernogorova vanemad suhtlesid temaga vene keeles vahistamise kartuse tõttu.

1953. aastal sattus Margarita Tšernogorova ülikoolikaaslaste pahameele alla Jossif Stalini leinaperioodil teatris Giuseppe Verdi „Sitsiilia verepulma“ vaatamise eest. Dekaani soovitusel viibis Tšernogorova paar kuud puhkusel.

1984. aastal Soomes turismigrupijuhina müüs Tšernogorova šampanja ja ostis tütardele kaks paari teksasid. Tšernogorova sõnul tundis ta Soomes olles häbi ning pärast turismireisi palus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeselt sekretärilt Karl Vainolt kergetööstuse arendamist ja kodumaiste teksade tootmist. Vaino vastas järgmiselt: "Rohkem Tšernogorovat minu juurde mitte lasta!"

Yana Tšernogorova tõi Tartu Ülikoolis õppides koju Jossif Brodski kohtuprotsessi materjale. Tema ema nimetas sellist kirjandust nõukogudevastaseks.

Laulev revolutsioon üllatas Margarita Tšernogorovat. Vaino saatis teda üht Laulva revolutsiooni teemalist koosolekut vaigistama ning soovitas enda kuulda võtmiseks jalgu trampida ja selgitas, et plaksutamisega ei kaasne sellist tulemust. Tšernogorova sõnul kustutati Laulva revolutsiooni ajal Eestimaa Kommunistliku Partei valges majas tuled, tõmmati akendele kardinad ette ja laualambid pandi põrandale. Tšernogorova pidas sellist käitumist idiootseks ning tema arvates oleks Vaino pidanud vastutama ning inimestega rääkima minema. Tšernogorova sõnul ei suutnud ta Nõukogude Liidu lagunemist ette kujutada.

Tšernogorovale ei meeldi Vaino Väljas.

1989. aastal läks Tšernogorova pensionile. Tema vabariiklik personaalpension oli 170 rubla. Talle kuulus Zaporožets 968 ja suvila Haabneemes mere ääres.

1989. aastal läks Tšernogorova tööle Volta tehase juristiks.

1990. aastal asus ta tööle Eesti NSV rahvasaadikute ja töötajate regioonidevaheline nõukogu referendina.

1991. aasta augustis sõitis ta Moskvasse Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteesse komandeeringule. Moskvasse hotelli Rossija saabudes ei antud talle Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee broneeritud tuba, vaid pakuti restoranis musta kohvi, leiba ja maksavorsti. Paari päeva pärast lahkus ta Moskvast, kuna mõistis Eestimaa Kommunistliku Partei peatset laialiminekut.

1990. aastatel kolisid Margarita ja Igor Tšernogorov Tõnismäelt Mustamäe ühiselamusse.

Margarita ostis 5000-kroonise laenu eest Tallinnasse ruumid, et avada oma õigusbüroo. Avamisjärgsel päeval käisid seal vargad. Enamik tema esimestest klientidest olid omandireformi probleemidega venelased.

1993. aastal sai ta lihtsustatud korras oma eesti rahvuse järgi Eesti passi.

2001. aasta suvel opereeriti teda Mustamäe haiglas.^[7]

• Foto ja andmed volikogus tegutsemise kohta