Keskküla mõis

Keskküla mõis (saksa keeles Kesküll) oli rüütlimõis Kirbla kihelkonnas Läänemaal^[1]. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda^[1].

Mõis rajati tõenäoliselt 17. sajandil^[1]. Rootsi ajalsai Kuninglik nõunik krahv Claes Tott Keskküla kingiks Rootsi kuningas Gustav II Adolfi käest ja müüs edasi kantsler krahv Erik Oxenstiernale (1624–1656). Mõisate reduktsiooni ajal mõis riigistati, kuid mõis jäeti Carl Gustaf Oxenstierna (1656–1686) kasutada.

1723. aastal Venemaa keiser Peeter I kinkis mõisa kindral Adam van der Weydele (1667–1720), selle surma järel Venemaa keisrinna Katariina I resolutsiooniga kinnitati mõis Oxenstierna perekonnale. 1725. aastal müüs kindralmajor Axel Gabriel Oxenstierna (1679–1755) oma kaaspärijate nõusolekul Keskküla mõisa Henning Otto von Grassile. 1788. aastal müüs Henning Otto von Grassi tütar, Maria Elisabeth von Roemlingen (sünd von Grass) Keskküla mõisa major Anton Friedrich von Maydellile.Anton Friedrich von Maydellilt (surn. 1799) päris mõisa tema poeg, haagikohtunik Karl Gustav Anton von Maydelli (surn. 09.02.1829) ja tema abikaasa Elisabeth Rosina von Maydelli (sünd Funck) ning seejärel 1849. aastal nende poeg Friedrich Nikolaus von Maydell. 1879. aastal pärisid mõisa Friedrich Nikolaus von Maydelli (surn. 16.07.1871) lesk Alma von Maydell (sünd Müller von der Lühnen) ja neli last: Friedrich Paul Oskar von Maydell, Helene Katharina Dorothea von Maydell, Ernst Karl Anton von Maydell, Adelheid (Ada) Julie Elisabeth von Maydell, Alma Luise von Maydell. 1883. aastal müüs Alma von Maydell ja tema neli last Keskküla mõisa Läänemaa kreisisaadik Nikolai von Fersenile (1829–1896) hinnaga 60 000 hõberubla ja 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõisa omanikud Fersenid^[1]^[2].

1897. aastal, Nikolai Gotthard Georg von Ferseni surma järel 1896, pärisid Keskküla mõisa tema 5 poega (Lorenz Nikolai Arthur von Fersen, Erich Bernhard Nikolai Lorenz von Fersen, Kurt Konstantin Ernst von Fersen, Otto Wilhelm Karl von Fersen, Axel Georg Theodor Hermann von Fersen), igaüks 2/14 osas ja 4 tütart (Dorothea (Dora) von Fersen, Margarethe Else Dorothea Nelly von Fersen, Antonie (Tony) Johanna Bertha von Fersen, Helene Auguste Dorothea von Fersen), igaüks 1/14 osas. Neile kinnistati Keskküla ja Kirbla mõis. 1901. aastal läks Keskküla koos Kento maatüki ja Kirbla mõisaga (2262 tessatiini) pärijatevahelisel kokkuleppel parun Axel Georg Theodor Hermann von Fersenile (1870–1943).

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Keskküla mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.01.2016)
↑ Keskküla Kirbla khk, Kinnistute register

Välislingid

Keskküla mõis Eesti mõisaportaalis
Keskküla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris

[Mõisaportaal-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Keskküla mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 23.01.2016)

[2] Keskküla Kirbla khk, Kinnistute register

[1]