Johann Naha

Johann Naha (3. jaanuar 1902 Riia – 16. aprill 1982 München) oli eesti graafik ja tarbegraafik.

Johann Naha õppis 1923–1929 Riigi Kunsttööstuskoolis, mille lõpetas Günther Reindorffi graafikaklassi õpilasena. Täiendas end Pariisis, Berliinis ja teistes Euroopa linnades (Viinis, Prahas ja mujal), hiljem ka Müncheni Kunstiakadeemias. 1936 sai rakenduskunstniku tunnistuse ja enne Teist maailmasõda töötas Oskar Kilgase tekstiilivabrikus mustrikavandajana.

Lahkus Eestist 1944. aasta septembris, aastast 1945 jäi elama Münchenisse, kus tegutses vabakunstnikuna. Kuulus rakenduskunstnike koondise Dekoor asutajate hulka, oli aastast 1933 RaKÜ ja aastast 1953 Müncheni Kujutavate Kunstnike Kutseühingu liige. Kuulus erinevatesse ekslibristide seltsidesse mitmetes Euroopa riikides.

Johann Naha meelistehnikateks olid puugravüür ja puulõige. Ta on tuntud eelkõige linnavaadete ja eksliibriste loojana, arvukate mappide koostajana mõlemas žanris. Kunstniku loomingu hulka kuulusid ka akvarellid ning õlimaalid, peamiselt maastikuteemalised, milleks ainet ammutas ta Euroopa reisidel koos abikaasa Dagmariga.

Aastatel 1955–1969 andis Naha välja 15 seinakalendrit pealkirjaga "Aastaajad", mida illustreeris peamiselt Eesti-aineliste piltidega. Laiemat rahvusvahelist tuntust tõid talle siiski eksliibrised. Neid on ta loonud ligi 400, neist esimesed 60 Eestis. Aastatel 1942–1975 koostas kunstnik oma eksliibristest 16 väiksetiraažilist mappi.

Mappe koostas Naha ka linnavaadetest – Nahale pakkusid Eesti linnad ja nende arhitektuur väga huvi, ta uuris nii Eestis kui ka Saksamaal arhitektuuri ja kultuurilugu, mõõdistas ja fotografeeris ehitisi. Eesti ehitus- ja kunstimälestisi kujutavate fotode ja jooniste kogu asub Muinsuskaitseameti arhiivis.^[1][2] Naha loomingut leidub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi kogudes.

• Tallinna Püha Vaimu kirik: ehitus, ajalugu ja kunstivarad / koostanud Hugo Peets ja Johann Naha. Tallinn: Tallinna Pühavaimu kogudus, 1933

• Johann Naha looming EKM Digikogus