Arutelu:Riik

Suurbritannial ei ole põhiseadust. Kas ta polegi riik. Siim 14:56, 28 Aug 2004 (UTC)

+ON! Neil on see tekst teise nimega... kohtu ja kuningavõimuga seotud.

Suurbritannial on konstitutsioon põhikorra mõttes, kuid mitte põhiseaduse mõttes. Meil on artikkel Põhiseadus, aga seal ei ole see asi vist ka paigas. Andres 15:49, 28 Aug 2004 (UTC)

Need ei ole riigi funktsioonid vaid kõigest mõned majanduslikud ülesanded. Riik on väga kompleksne mõiste ning teda ei saa taandada üksnes majandusele. Kas allokatsioonifunktsioonile eestikeelset vastet ei ole?

Praegune artikkel on eklektiline, aga väga raske on sel teemal korralikku artiklit kujutada, sest riigi mõistele lähenevad rahvusvaheline õigus, politoloogia ja sotsioloogia erinevalt ning ka filosoofias o erinevaid riigikontseptsioone. Andres 05:19, 4 Sep 2004 (UTC)

Ma ei ole nõus sellega, et riigi põhitunnused on kodanikkond, põhiseadus ja maa-ala. Niimoodi võiks ju igaüks suvalisel maa-alal riigi välja kuulutada, olla ise selle riigi kodanik ja kirjutada lühikese põhiseaduse. Siim 19:09, 10 Oct 2004 (UTC)

Need ongi riigi põhitunnused. Ja igaüks võikski riigi välja kuulutada (ja selline vabadus on sõnakõlksuna ka olemas), aga kahjuks ei ole üldjuhul teised riigid sellega nõus. Eriti see riik, kes selle läbi territooriumi kaotab :) Seetõttu on riikide põhiseadustesse kavalalt sisse kirjutatud, et territoorium on jagamatu. Tahad oma riiki luua -- oled kriminaalkurjategija. Üksikindiviid jääb lihtsalt suvalise riigi jõustruktuuridele alla. Aga kui suurem hulk motiveeritud rahvast taga on, siis saadakse sellest barjäärist üle ja luuaksegi uus riik (Eesti, Eritrea, ...). Kui aga setu rahvas tahaks endale teha riiki, siis peaksid nad võitlema korraga kahe tugeva riigiga (hiljuti käis ajakirjandusest läbi hala setude eraldiolemisest, aga ettepanekut, et Eesti riik võiks osa oma territooriumi ära anda (setude abistamise püha ürituse nimel) küll ei tehtud. Kui setude kooselamine nii oluline on, siis oleks mõistlik anda jupp maad, kas Venemaale või Setumaale, et püüdku Venemaalt omadega ala ise välja kaubelda). --Kirju 8. veebruar 2006, kell 12.37 (UTC)

Pole siia mingit põhiseadust vaja toppida, riik saab väga hästi eksisteerida ka ilma selleta. Siim 10:18, 11 Oct 2004 (UTC)

Muideks, alati saab väita, et põhiseadus on olemas. See on ju ainult deklaratsioon. Nii, et pole tähtis, kas ta on loetletud või mitte. Aga kindlasti on olemas veel üks tunnus: riigi toimimist/põhiseadust tagav aparaat (politsei, sõjavägi, ametnikud). Kui seda pole, siis teised riigid seda üksust riigina ei võta. --Kirju 8. veebruar 2006, kell 12.37 (UTC)

Malta ordu valdused (paleed jms) on (hetkel) eksterritoriaalsed. On vale öelda, et Malta ordul "puudub territoorium" (näiteks ei kuulu tema palee Roomas Itaaliale), kuid samas ei saa kindlasti rääkida ka Malta ordu pindalast. Tuleb kirja panna nii, et mitte valetada. - Urmas 10:40, 11 Oct 2004 (UTC)

Riik ilma põhiseadusetta!?!? Juriidilist mõtlemist on? (See et inglismma on erand ei tähenda, et teistel riikidelt võtta ära juriidiline alus ja põhitunnus mis sätestab riigikorra ja millest lähtuvad kõik ülejäänud seadused?) Leon 11:16, 11 Oct 2004 (UTC)

Ma ei tea mis riik see "inglismma" on aga kui sa Suurbritanniat mõtlesid siis see ei ole eriti oluline kas tal on põhiseadus või mitte. Ma kirjutasin tunnusteks lihtsad ja praktilised asjad, mis igal riigil olemas peaksid olema. Ma ei kujuta ette tõelist riiki ilma politseilaadse organisatsioonita või ilma haridusasutusteta. Põhiseaduse puudumine aga ei saa olla takistus. Väga vabalt võib eksisteerida riik millel pole põhiseadust. See ei ole vältimatult vajalik. Need tunnused ma kirjutasin, et oleks mingi eeskiri mille järgi hinnata kuivõrd üks riigiks olemisele pürgiv institutsioon seda nimetust tegelikult väärib. Siim 11:39, 11 Oct 2004 (UTC)

Haridusasutused? Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond "vist" pidasid mingeid toomkoole. Kas Liivi Ordul, enne nt. Tallinna koos toomkooliga ostmist 1347 mingeid haridusasutusi oli, on kahtlane.

Mis riik oli näiteks Sakalas enne 1558? Liivi Ordu? "Liivimaa"? Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik?

Juriidilise rahv.vahel. õiguse järgi on riigil 3 põhitunnust 1. Põhiseadus, 2. maa-ala, 3. koganikkond. Nende kolme tunnuse alusel on riik rahvusvahelise õiguse objekt.--Leon 11:54, 11 Oct 2004 (UTC)

Kas Montevideo konventsiooni järgi ei pidanud riigil kui rahvusvahelise õiguse subjektil olema alaline elanikkond, kindel territoorium, valitsus ja võime teiste riikidega suhelda? Priitp 12:06, 11 Oct 2004 (UTC)

Jah nii see on. Definitsioone võib igasuguseid välja mõtelda ja Montevideo konv. ei erine minu tingimustest. Ma lisasin veel mõned, mis muidugi ei peaks sisalduma riigi definitsioonis, kuid on abiks riikluse hindamisel. Ma ei tahtnudki riiki defineerida. Montevideo konventsiooni võib võtta aluseks, et anda riigile üks ja korralik def. mitme asemel. Siim 12:16, 11 Oct 2004 (UTC)

Kas keegi teab midagi Vatikani põhiseadusest? - Urmas 13:39, 11 Oct 2004 (UTC)

jah! CIC LEON --212.7.9.46 13:50, 11 Oct 2004 (UTC)

Kas see "jah" käib Vatikani kohta? - Urmas 13:59, 11 Oct 2004 (UTC)

ja, Corpus Juris Canonici, nii põhi kui selle rakendamise kogu. Minumeelest on vale, et artikkel on kahtluse all, ei ole ju! Probleem on ainult ühes sõnas mis on välja toimetatud!! --Leon 18:28, 11 Oct 2004 (UTC)

Kiire googeldamine andis järgmised lingid: 1, 2, jne. Ma ei viitsinud küll niiväga põhjalikult süveneda, aga minu mulje on selline, et tegu on pigem kanoonilise õiguse kogu, kui meie põhiseaduse moodi asjaga. Priitp 18:45, 11 Oct 2004 (UTC)

Riigil peab olema konstitutsioon ehk põhikord, mis ei pea võtma põhiseaduse kuju. Andres 18:53, 11 Oct 2004 (UTC)

põhiseadus ongi konstitutsioon, milles on fikseeritud riigikord!--Leon 19:08, 11 Oct 2004 (UTC)

Põhiseadus on seadusandlik akt, mis sätestab riigi põhikorra, kuid põhikord peab riigil olema ka siis, kui põhiseadus puudub. Sõna "konstitutsioon" on kahemõtteline: ta võib tähendada nii põhikorda kui ka põhiseadust. Andres 19:18, 11 Oct 2004 (UTC)

Minu pärast võib põhiseaduse (selgitusega) artiklisse sisse panna. Asi ei ole tegelikult selles mõistes. Ma lihtsalt ei talu seda, et Leon geograafia või mõne loodusteadusliku teema retsimisega tegeleb. Filosoofia ja religiooni saastamisest peaks talle piisama. Siim 19:16, 11 Oct 2004 (UTC)

igaljuhul tuleb esitada ka riigi juriidiline alus Leon 19:44, 11 Oct 2004 (UTC)

Võimalik, aga seda peab tegema inimene, kelle IQ ületab vähemalt 100 punkti piiri. Sina ju nende hulka ei kuulu. Siim 19:47, 11 Oct 2004 (UTC)

No aga milleks seda juriidilist alust vaja? Näiteks kuningas võib oma võimu põhjendada kas teleoloogiliselt (olemise suure ahela või muu säärasega) või näiteks tugevama õigusega. Kas meie hüpoteetiline kuningriik on selle poolest vähem riik?

Disklaimer: ma ei ole jurist ja poliitilist filosoofiat ka eriti ei valda. Kuna praegune artikkel selliseid küsimusi tekitab, siis järelikult on see kehvasti kirjutatud... Priitp 20:12, 11 Oct 2004 (UTC)

Tunnuste aruelu 2006

Kirjutasin uue riigi tunnuste osa. Kui see just karmi kriitika osaliseks ei saa, siis võiks esimese variandi maha võtta. --Kirju 8. veebruar 2006, kell 13.41 (UTC)

Inimesed, kes elavad maa-alal ja aktsepteerivad loomisakti

Miks on loomisakti aktsepteerimine vajalik? Kui palju inimesi võib loomisakti mitte aktsepteerida, et seejuures jääks riik riigiks?

Aktsepteerimine võib olla ka vaikiv nõusolek, ning samuti pealesurutud nõusolek. Kui leidub piisavalt tugev grupp inimesi, kes ei aktsepteeri, siis on tulemuseks kodusõda. --Kirju 10. veebruar 2006, kell 05.24 (UTC)

Aparaat maa-alal olevate ja inimeste loodud ressursside ümberjaotamiseks (üldjuhul eesmärgiga täita loomisaktis toodud lubadusi inimeste ees).

Kas see on ikka vajalik tunnus? Priitp 8. veebruar 2006, kell 19.38 (UTC)

Kui aparaati pole, siis on riik sõnakõlks. Ta lihtsalt ei toimi. Ja tõenäoliselt võtab tema koha üle teine riik (seespoolt tulenev uus riik või naaber) --Kirju 10. veebruar 2006, kell 05.24 (UTC)

Riigi mõiste all peetakse tavaliselt silmas Vestfaali rahu järel tekkinud territooriumil põhinevat riiki

Kuidas sellest aru saada? Esiteks, kas riigi mõiste all või riigi all? Teiseks, kas varasemaid riike ei peeta tavaliselt riikideks? Andres 12. märts 2006, kell 10.48 (UTC)

Tegu oli teistsuguste nähtustega, mida on põhjust nn Vestfaali riigist eristada.--193.40.5.245 12. märts 2006, kell 10.57 (UTC)

Seda tuleb selgemalt välja tuua ja üksikasjalikumalt selgitada. Artikli pealkiri igatahes eeldab, et rääkida tuleb ka teistsugustest nähtustest. Andres 12. märts 2006, kell 11.37 (UTC)

Sinu tahtmine sündigu. --193.40.5.245 12. märts 2006, kell 11.44 (UTC)

RIIK

  Riik on üks piiriga kindlaks määratud territoorium ja sellel territooriumil elav rahvas.

Näiteks Ian Brownlie kirjeldab riiki kui juriidilist isikut, mida tunnustab rahvusvaheline õigus ja millel on järgmised atribuudid: (a) kindel territoorium, (b) püsiv elanikkond, (c) toimiv valitsus, (d) iseseisvus või õigus astuda suhetesse teiste riikidega.

Välja. Andres (arutelu) 25. veebruar 2014, kell 09:50 (EET)[vasta]

20 Most Peaceful Countries in the World

Artikli sisu on täiesti üle kirjutatud. Adeliine 8. november 2019, kell 14:32 (EET)[vasta]