Apurinani keel
Ilme
apurinani keel | |
---|---|
Kõneldakse | Brasiilias Amasoonias |
Kokku kõnelejaid | 2800 (2006) |
Keelesugulus |
aravaki keeled lõunaaravaki keeled piro keeled |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | - |
ISO 639-3 | apu |
Apurinani keel (ka ipurina keel) on Brasiilias räägitav keel, mis kuulub aravaki keelkonda. Seda räägitakse Amasoonias, peamiselt Purusi jõe äärsetel aladel.
Kõnelejate arv
[muuda | muuda lähteteksti]Apurinani keelt räägib hinnanguliselt alla 30% umbes 9500 apurinanist. Enamikus külades lapsed ei räägi enam apurinani keelt ja oskavad vaid portugali keelt.[1]
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Apurinani keeles on 10 lühikest ja 10 pikka vokaali. Nasaalse vokaali kõrvale sattunud oraalne vokaal nasaliseeritakse.[2]
Lühikesed vokaalid | Pikad vokaalid | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Ees | Kesk | Taga | Ees | Kesk | Taga | ||||
Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | ||||
Kõrge | i/ĩ | ɨ/ɨ̃ | i:/ ɨ̃ː | ɨ:/ ɨ̃ː | |||||
Keskmine | e/ ẽ | o/ õ | e:/ ẽ: | o:/ õ: | |||||
Madal | a/ ã | a:/ ã: |
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]Bilabiaalid | Alveolaarid | Postalveolaarid või Palataalid |
Velaarid | Glotaalid | |
---|---|---|---|---|---|
Nasaalid | m | n | ɲ | ||
Sulghäälikud | p | t | k | ||
Afrikaadid | t͡s | t͡ʃ | |||
Frikatiivid | s | ʃ | h | ||
Riivehäälikud | ɾ | ||||
Poolvokaalid | j | ɰ |
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Tegusõna puhul kasutatakse isiku märkimiseks ja nimisõna omistusliidetena samu afikseid[3]:
panema | suu | |
---|---|---|
1.SG | nɨ-taka 'ma panen' | nɨ̃-nãma 'minu suu' |
2.SG | pɨ-taka 'sa paned' | pɨ̃-nãma 'sinu suu' |
3.SG.M | ɨ-taka 'ta paneb' | ɨ̃-nãma 'tema suu' |
3.SG.F | o-taka 'ta paneb' | õ-nãma 'tema suu' |
1.PL | a-taka 'me paneme' | ã-nãma 'meie suu' |
2.PL | hĩ-taka 'te panete' | hĩ-nãma 'teie suu' |
3.PL | ɨ-takã-na 'nad panevad' | ɨ̃-nãma-na 'nende suu' |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Da Silva Facundes 2000, lk 40
- ↑ The World Atlas of Language Structures Online – Chapter 10 – Vowel Nasalization
- ↑ Da Silva Facundes 2000, lk 141
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku kategooria: Apurinani keel |
- Da Silva Facundes, Sidney, 2000. The Language of the Apurinã People of Brazil (Maipure/Arawak), doktoriväitekiri, SUNY Buffalo.