Alberts Kviesis

Alberts Kviesis
Läti president
	Ametiaeg; 9. aprill 1930 – 11. aprill 1936
Eelnev	Gustavs Zemgals
Järgnev	Kārlis Ulmanis*
Läti siseminister
	Ametiaeg; 18. juuni 1921 – 25. jaanuar 1923
Eelnev	Arveds Bergs
Järgnev	Pēteris Berģis
Isikuandmed
Sünniaeg	22. detsember 1881; Ērgļi, Liivimaa kubermang, Vene keisririik
Surmaaeg	9. august 1944 (62-aastaselt); Riia, Läti

Alberts Kviesis (22. detsember 1881 Ērgļi – 9. august 1944 Riia) oli Läti advokaat ja poliitik, president aastatel 1930–1936.

Kviesis sündis Kuramaal Tērvete kihelkonnas. Ta käis Jelgava gümnaasiumis ning õppis seejärel õigusteadust Tartu Ülikoolis. 1907. aastal lõpetas ta selle ning asus tegutsema advokaadina. 1917. aastal asus Kviesis tegutsema ka poliitika vallas, astudes Läti Talurahva Erakonda. Ta kuulus ka Läti Rahvusnõukogu (Tautas padome) koosseisu, mis 1918. aasta sügisel Läti Vabariigi välja kuulutas.

Vabariigi ajal jätkas Kviesis tegevust advokaadina, samas osales ta ka 1927. aasta presidendivalimistel, kuid ei osutunud valituks. Kuid kolm aastat hiljem, kui senine president Gustavs Zemgals loobus teiseks ametiajaks kandideerimast, sai Kviesisest president. 1933. aastal valiti ta sellele ametikohale tagasi.

1934. aastal teostas Kārlis Ulmanis autoritaarse riigipöörde, haarates kogu võimu enda kildkonna kätte. Kviesis ei kiitnud tema tegevust heaks, kuid ka ei takistanud seda. Ulmanis lasi omalt poolt Kviesisel oma ametiaeg lõpetada, kuid haaras seejärel ka presidendikoha enda kätte.

Kviesis jätkas tegevust advokaadina ning kui Nõukogude Liit Läti 1940. aastal okupeeris, õnnestus tal repressioonidest pääseda. Ta suri Saksa okupatsiooni lõpul Riias. Alberts Kviesis on maetud Riia metsakalmistule.

Välislingid

Eesti X üldlaulupidu Tallinnas; alates 02:49 Läti riigipea Kviesis tervitab lauljaid eesti keeles

Eelnev Gustavs Zemgals	Läti president 1930–1936	Järgnev Kārlis Ulmanis