Vabadussõjalased

Vabadussõdalaste (Vapsid) näol on tegemist esimese Eesti Vabariigi poliitilisele maastikule ilmunud noorema põlvkonna esindajatega, kes kandsid endas rahvusliku patriotismi ideed. Eelmise sajandi 20ndate lõpus ja 30ndate alguses oli Eesti Vabariigi poliitiline maastik väga killustunud. Parteisid oli palju ja nende tegevusel polnud rahva arvates tuntavat tulemuslikkust. Majanduse madalseis ja rahva rahulolematus põhjustas senisest äämuslikumaid ideid ning tahtmisi. Vapside käekiri oli suhteliselt sarnane samal ajal Saksamaal pead tõstva natsionaal-sotsialismi ideega. Vapside soov oli "plats puhtaks lüüa" ja valitsemisse tuua selged ning konkreetsed võtted. 1933 aastal õnnestus vapsidel suruda läbi rahvahääletusel põhiseaduslik eelnõu, mille alusel võimutäius Eesti Vabariigis peaks kuuluma presidendile. 1934 aasta kevadel leppisid K.Päts ja J.Laidoner kokku vapside eemaldamisest poliitiliselt maastikult, kuna suure tõenäosusega oleks sama aasta riigikogu- ning presidendivalimistel kandnud vapside kandidaate edu. 12.märtsil 1934 kuulutas K.Päts välja eriolukorra ning vabadussõdalaste tegevus lõpetati. Peale seda jätkasid vapsid tegevus "põranda all" ning üritasid 1935 korraldada riigipööret, mis luhtus.