Veneto

Lõuna- ja kaguosas piirneb Veneto Aadria merega, põhjaosas kõrguvad Alpid (mäekurud Rolle, Sella, Pordoi, Falzarego ja Tre Croci). Veneto alasid läbivad Po, Adige, Brenta ja Piave jõgi. Veneto järvedest on suurimad Garda, Misurina, Auronzo, Santa Croce, Pieve di Cadore ja Alleghe.

Kliima on kontinentaalne; temperatuur on kõrgem rannikul, Alpide jalamil ja Garda piirkonnas.

Peaaegu pool Veneto maakonna rahvastikust elab alla 10 000 elanikuga valdades. Erinevalt näiteks Lombardia Milanost ja Piemonte Torinost ei ole Veneos ülekaalukalt teiste üle domineerivat suurlinna. Enamik ametiasutusi asub Veneetsias ja Padovas.

Veneetsia, Padova, Verona, Treviso, Vicenza ja Rovigo.

Tänapäeval on Veneto tuntud veinipiirkond; arenenud on tekstiilitööstus ja põllumajandus. Suur osakaal on turismil, seda eriti Veneetsias.

Vicenza, Padova, Verona ja Treviso olid kõik roomaaegsed piirilinnad. 5. sajandil hakkasid aga roomaajal õitsevaid linnu laastama germaanlased. Veneetsia vabariigi valitsuse all endine jõukus taastus. Veneto keskaegsed linnad asusid tähtsate kaubandusteede, näiteks Veneetsiat ja Genovat ühendanud Serenissima ääres. Samuti suundus sealt läbi oluline tee Brenneri kuruni, mis viis läbi Alpide põhjapoolsesse Euroopasse. Enamik Veneto regiooni linnu allus Veneetsia valitsusele kuni 15. sajandini.

Veneto veinipiirkonnad: Soave (DOC), Soave Superiore (DOCG), Recioto di Soave (DOCG), Bardolino (DOC), Bardolino Superiore (DOCG), Valpolicella (DOC), Bianco do Custoza (DOC), Prosecco Conegliano di Valdobbiadene (DOC).

• Itaaliakeelne Veneto maakonna koduleht