Tiit Vähi

Tiit Vähi (sündinud 10. jaanuaril 1947 Valgamaal Kaagjärve vallas^[1][2]) on eesti poliitik, ettevõtja ja endine kaardilugeja, Eesti peaminister aastatel 1992 ja 1995–1997.

Tiit Vähi
Eesti peaminister
Ametiaeg 17. aprill 1995 – 17. märts 1997
Eelnev	Andres Tarand
Järgnev	Mart Siimann
Eesti peaministri kohusetäitja
Ametiaeg 29. jaanuar 1992 – 21. oktoober 1992
Eelnev	Edgar Savisaar (kohusetäitja)
Järgnev	Mart Laar (peaminister)
Isikuandmed
Sünniaeg	10. jaanuar 1947 (77-aastane) Kaagjärve vald, Valgamaa, Eesti
Erakond	Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1974–1989) Koonderakond (1995-1999)
Tunnustus	Rahvaste Sõpruse orden 1992 Eesti Vabariigi majanduspreemia 2001 Riigivapi II klassi teenetemärk 2013 Tallinna teenetemärk 2016 EY Ettevõtja Elutööpreemia

Vähi lõpetas Valga 1. Keskkooli 1965. aastal, Tallinna Polütehnilise instituudi peenmehaanika-insenerina 1970 cum laude ning Eesti Kõrgema Kommertskooli 1988.

1972. aastast töötas ta Valga autotranspordibaasis nr 9 ning 1976–1989 oli Valga Autobaasi direktor. Aastatel 1974–1989 kuulus ta NLKP-sse.^[3][4] Ta organiseeris Valgamaal Rahvarinnet ja juhatas selle piirkondlikku komiteed.

1975. aastal oli ta Hillar Salumäe kaardilugeja võidetud Saaremaa Rallil.

1989–1990 oli ta Eesti NSV Transpordikomitee esimees ja transpordiminister. 1990–1992 oli ta transpordiminister Edgar Savisaare valitsuses. 16. aprill 1991^[5] Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi ja Sideministeeriumi reorganiseerimisel, Transpordiministeerium nimetati reorganiseerimisel ümber Transpordi- ja Sideministeeriumiks ning 20. juunist 1991 sai transpordiminister Tiit Vähist transpordi- ja sideminister. Ta saavutas Eesti lennujaamade, raudteede ja sadamate ülemineku Moskva kontrolli alt Eesti kontrolli alla. 1991, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist määrati Tiit Vähi valitsuse eriesindajaks Kirde-Eestis.

Ta kutsuti peaministriks 1992. aastal pärast Edgar Savisaare valitsuse lagunemist. Tiit Vähi esimest valitsust nimetati ametnike valitsuseks, sest enamik selle liikmetest olid oma ala spetsialistid või bürokraadid, mitte poliitikud. Selle valitsuse ajal lasti käibele Eesti kroon ja asutati Eesti Erastamisagentuur. Vähi valitsus kestis kuni 1992. aasta riigikogu valimisteni, misjärel sai peaministriks Mart Laar.

1993–1995 oli Vähi Tallinna linnavolikogu esimees ning Eesti Linnade Liidu juhatusee esimees.

Tiit Vähi ümber moodustus 1995. aastaks väga laia poliitspektrit koondav tsentristlik Koonderakond, mis võitis 1995. aasta Riigikogu valimised veenva ülekaaluga: valimisliit Koonderakonna ja Maarahva Ühendus saavutas 101 riigikogu kohast 42. Nii sai Tiit Vähi uuesti peaministriks ning ta oli seda 1997. aastani, juhtides järjest kaht valitsust: algul Keskerakonnaga (Tiit Vähi teine valitsus), siis Reformierakonnaga (Tiit Vähi kolmas valitsus). Ta astus tagasi korteriskandaali tõttu, ehkki võitis Riigikogus vastava usaldushääletuse 46:45.

Koonderakond lagunes 1999. aastal ja pärast 1999. aasta riigikogu valimisi lõpetas tegevuse. Tiit Vähi astus Reformierakonda ning oli ??^[küsitav] aastani selle lihtliige. Ta on ka valimistel osalenud, ent on suurest poliitikast eemal. Praegu on ta Ida-Virumaa suurima tööandja "Silmeti" juht.^[küsitav]

2000. aastatel asus Tiit Vähi juhtima mastaapset projekti: Euroopa Liidu idapoolseima sadama ehitamist Sillamäele. Kahasse Venemaa äripartneritega kompleksselt kavandatud ja ehitatud Sillamäe sadama esimene järk valmis oktoobris 2005.