Louvre-Lens

Muuseum asub endiste söekaevanduste piirkonnas, nimelt kunagise kaevanduse nr 9 alal, kus aastatel 1886–1980 kaevandati kivisütt. 20 ha suurune endine kaevandusala asub kesklinnast ligi 2 km kaugusel.

Uue moodsa muuseumihoone saamiseks kuulutati 2005. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, kus osales 120 arhitekti üle kogu maailma. Võitjaks osutus Jaapani arhitektuuribüroo SANAA arhitektide Kazuyu Sejima ja Ryūe Nishizawa projekt. Hoone ehitus läks maksma 150 miljonit, kusjuures 60% sellest tasus Nord-Pas-de-Calais' regioon.

Muuseumimaja koosneb viiest suuremast, asümmeetriliselt paigutatud hooneplokist. Kesksel kohal on suur fuajeeruum (mõõtmed 68x55 m). Sellest ühel pool on 80 m pikkune galerii ajutiste näituste tarvis ja 300-kohaline auditoorium ning teisel pool püsinäituse eksponeerimiseks mõeldud 120 m pikkune galeriiruum (üldpindala 3000 m²), mis jaguneb omakorda kaheks. Majale on iseloomulikud klaasfassaadid. Sise- ja välisseinad on kaetud anodeeritud alumiiniumplaatidega, millelt peegeldub vastu ümbritsev keskkond. Muuseumit ümbritseb aed.

Võttes arvesse Louvre'i muuseumi üldtuntust ja samas kriitikat, et prantsuse kunst ja kultuur on eelkõige Pariisi kogukonna privileeg, esitasid Prantsuse kultuuriministeerium ja Louvre'i juhtkond 22-le Prantsusmaa regioonile üleskutse rajada Louvre'i sõsarmuuseum oma piirkonda. Üleskutsele reageerisid ainult Nord-Pas-de-Calais' regiooni võimud, pakkudes uue muuseumi asukohana välja 6 linna: Lille, Lens, Valenciennes, Calais, Béthune ja Boulogne-sur-Mer. 2004. aastal pärast kaalumist ja arutelu tegi tollane Prantsusmaa peaminister Jean-Pierre Raffarin visiidil Lensi linna ametlikult teatavaks, et väljavalituks on osutunud Lens.

See oli järjekordne püüe suunata tähtsaid kultuuriinstitutsioone suurtest keskustest väljapoole. Eelmine katse – teise Pompidou keskuse rajamine Metzi linna (Centre Pompidou-Metz) – osutus edukaks.

Kivisöemaardlate piirkonnas asuv Lens oli kaua aega tuntud kaevurite linnana. Kui sealsed söekaevandused suleti – viimane neist 1986 –, langes piirkond vaesusse ning tööpuudus kasvas järsult. Linna kuulsat tööstusminevikku jäid meenutama üksnes Euroopa ühed kõrgemad tuhamäed.

Kaasaegse muuseumi rajamine oli seega just esimene samm linna maine parandamise suunas ja katse anda linna arengule uus hoog. Prantsuse ametnikud võtsid otsustamisel eeskuju Hispaania linnast Bilbaost,^[7] mis muutus aegamisi hääbuvast tööstuslinnast turismimagnetiks pärast seda, kui sinna 1997. aastal rajati Bilbao Guggenheimi muuseum.

2012. aastast kuulub ajalooline Nord-Pas-de-Calais' kivisöemaardlate piirkond (sealhulgas ka Lens), UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Muuseum asub Belgia, Ühendkuningriigi ja Saksamaa lähedal. Lähikonnas asub ka mitu I ja II maailmasõja mälestusmärki. Kigest 15-minutilise autosõidu kaugusel^[8] asub Kanada Rahvuslik Vimy Memoriaal,^[9] mis avati 1936. aastal, mälestamaks I maailmasõjas langenud Kanada sõdureid.

Louvre-Lens on külastajate seas populaarne. Juba pool aastat pärast avamist, 2013. aasta mais toimunud muuseumiöö ürituse raames võeti muuseumis vastu 500 000. külastaja.^[10]

• Louvre-Lensi koduleht