Vikipeedia

Kanada

Põhja-Ameerika riik

Kanada [k'anada][4] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.

Kanada

inglise, prantsuse Canada
Kanada asendikaart
Juhtlause ladina keeles "A Mari Usque Ad Mare"
"From Sea to Sea" – "Merest mereni"
nagu Kanada vapil
Riigihümn O Canada
Pealinn Ottawa
Pindala 9 984 670 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel inglise, prantsuse
Rahvaarv 40 000 000 (16.06.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 4 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuningas Charles III
Kindralkuberner Mary Simon
Peaminister Justin Trudeau
Iseseisvus 1. juuli 1867
SKT 1653,043 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 44 870 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Kanada dollar (CAD)
Ajavöönd maailmaaeg −3,5 kuni −8
Tippdomeen .ca
ROK-i kood CAN
Telefonikood 1

Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).[5]

Kanadal on pikk rannaala Põhja-Jäämere, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri Ameerika Ühendriikidega. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga (piiri pikkus on 2477 km), ja lõunas on 6416 km pikkune piir Ameerika Ühendriikide tuumikalaga. Kanada ja Ameerika Ühendriikide vaheline maismaapiir on suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).[5]

Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada alal põliselanike eri hõimud. Alates 15. sajandi lõpust hakati asutama Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitme konflikti tulemusel suurenes või vähenes Suurbritanniale kuuluv Põhja-Ameerika ala kuni 18. sajandi lõpuni. Vastavalt 1. juulil 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühines kolm kolooniat ja moodustati föderatiivne Kanada Dominiooni. Dominiooni moodustamisega algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täiesti iseseisvaks sai Kanada 1982. aastal, mil võeti vastu seadus, mille järgi omab Kanada parlament õigust muuta põhiseadust ilma Suurbritannia parlamendi nõusolekuta.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas Charles III. Riigis on kaks riigikeelt. Rahvastiku koosseis on kõrge sisserände tõttu mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas. 2015. aasta seisuga elab riigis umbes 35 miljonit inimest. Majanduse arengutase on kõrge ja majandus on maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted Ameerika Ühendriikidega on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri.

Kanada on arenenud riik. Rahvastiku tervislik seisund on maailma kõrgemaid. SKT elaniku kohta on 10. ja inimarengu indeks 8. kohal maailmas. Rahvusvaheliste uuringute järgi on valitsuse tegevuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majandusvabadus ja haridus kõrgel tasemel. Kanada on Rahvaste Ühenduse liige ja kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Kanada on nt NATO, G8, G10, G20, NAFTA ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö liige.

Nimi

muuda

Nimi Canada ehk Kanada pärineb St. Lawrence'i irokeeside sõnast kanata, mis tähendab 'küla' või 'asula'.[6] 1535. aastal kasutasid toonased Québeci piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Stadacona külla.[7] Hiljem kasutas Cartier sõna Canada, viidates mitte ainult sellele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanik oli Stadacona pealik Donnacona.[7] Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.[7]

 
Põhja-Ameerika kaart umbes aastast 1566. Üks esimesi, kus on mainitud nime Canada (ülal paremal)

17. sajandil ja 18. sajandi alguses viitas Canada Uus-Prantsusmaale, mis paiknes Saint Lawrence'i jõe piirkonnas.[8] 1791. aastal moodustati piirkonnas kaks Briti kolooniat nimedega Ülem-Kanada ja Alam-Kanada ning üldnimega The Canadas; seda nime kasutati kuni kolooniate ühinemiseni Briti Kanada provintsiks 1841. aastal.[9] 1867. aastal rajati Kanada Konföderatsioon ja hakati kasutama nime Canada uue riigi ametliku nimena, kuid sõna dominioon viitas riigi statuudile.[10] Kui Kanada kinnitas oma iseseisvust ja Suurbritanniast eraldumist, hakkas föderaalvalitsus üha enam kasutama dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime Canada. Seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepäeva dominiooni päeva ümbernimetamine Kanada päevaks aastal 1982.[11]

Riik

muuda

Haldusjaotus

muuda

Kanada on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks alaks.

 
Kanada provintsid ja alad
Kanada provintsid
Nimi Linnad Liitus konföderatsiooniga Ametlikud keeled Rahvaarv (2021. aasta I kvartal) Pindala (km2)[12] Kohtade arv[13]
Pealinn Suurim linn Maismaa ala Veepindala Pindala kokku Alamkoda Senat
  Ontario Toronto 1. juuli 1867 inglise 14 755 211 917 741 158 654 1 076 395 121 24
  Québec Québec Montréal 1. juuli 1867 prantsuse 8 575 944 1 356 128 185 928 1 542 056 78 24
  Nova Scotia Halifax[a] 1. juuli 1867 inglise 979 449 53 338 1 946 55 284 11 10
  New Brunswick Fredericton Moncton 1. juuli 1867 inglise, prantsuse 782 078 71 450 1 458 72 908 10 10
  Manitoba Winnipeg 15. juuli 1870 inglise[b] 1 380 935 553 556 94 241 647 797 14 6
  Briti Columbia Victoria Vancouver 20. juuli 1871 inglise 5 153 039 925 186 19 549 944 735 42 6
  Prints Edwardi saar Charlottetown 1. juuli 1873 inglise 159 819 5 660 0 5 660 4 4
  Saskatchewan Regina Saskatoon 1. september 1905 inglise 1 178 832 591 670 59 366 651 036 14 6
  Alberta Edmonton Calgary 1. september 1905 inglise 4 436 258 642 317 19 531 661 848 34 6
  Newfoundland ja Labrador St. John's 31. märts 1949 inglise 520 438 373 872 31 340 405 212 7 6
Provintsid kokku 37 922 003 5 490 918 572 013 6 062 931 335 102
Märkused
  1. ↑ 1996. aastal liideti linnad kohalike omavalitsustega ja sellest tulenevalt on Halifax suurim piirkondlik omavalitsusüksus.
  2. ↑ Samas tagab Manitoba provints konstitutsioonilise kaitse ka prantsuse keelele.
Kanada alad
Nimi Linnad Liitus konföderatsiooniga Ametlikud keeled Rahvaarv (2021. aasta I kvartal) Pindala (km2)[12] Seats[13]
Pealinn Suurim linn Maismaa ala Veepindala Pindala kokku Alamkoda Senat
  Loodealad Yellowknife 15. juuli 1870 chipewyani, gvitšin, dogribi, inglise, inuinnaqtuni, inuktituti, inuvialuktuni, krii, lõuna sleivi, prantsuse, põhja sleivi[14] 45 136 1 183 085 163 021 1 346 106 1 1
  Yukon Whitehorse 13. juuni 1898 inglise, prantsuse[15] 42 192 474 391 8 052 482 443 1 1
  Nunavut Iqaluit 1. aprill 1999 inuinnaqtuni, inuktituti, inglise, prantsuse[16] 39 407 1 936 113 157 077 2 093 190 1 1
Alad kokku 126 535 3 593 589 328 150 3 921 739 3 3

Loodus

muuda

Pinnamood ja piirkonnad

muuda

Suure pindala tõttu on Kanada loodus mitmekesine. Riigi saab jagada viieks selgesti eristuvaks piirkonnaks.

Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa, mis on avar tasandik mõne üksiku kõrgendikuga. Jääajast on säilinud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist lääne pool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima, seetõttu on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku.

Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m).

Saared

muuda
 
Baffini saar

Kanada rannik, eriti Arktikas, on tugevasti liigestatud. Mandriosa ranniku lähedal on palju saari. Atlandi rannikul on Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ja Anticosti saar ning Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt).

Veekogud

muuda

Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht.

Jõed

muuda

Eriti oluline on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning mitme lisajõega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega.

Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja suubub Põhja-jäämerre.

Riigi paljuist jõgedest ja jõekestest võib veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis suubuvad juba Ameerika Ühendriikide rannikul.

Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga.

Järved

muuda
 
Päikseloojang Winnipegi järvel

Kanada on kõige järverikkam riik. Järvi on seal umbes 200 000. Riigi pindalast on järvede all 891 163 km². See on palju suurem ala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu.

Enamik neis on üksteisega ühenduses, vesi voolab neist Mackenzie jõkke, mis läbib riigi keskosa.

Taimestik

muuda

Peaaegu pool Kanadat on kaetud metsaga. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedais okas- ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid.

Loomastik

muuda
 
Baribal

Rohkesti on metsloomi. Liigiliselt on loomastik üsna sarnane Euroopa ja Aasia jahedamate piirkondade loomastikuga. Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata tammisid ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka on ammust aega väga hinnatud. Kanada metsi asustavad ka baribal, grisli, punailves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, ameerika piisonit. Kaugel põhjas võib kohata jääkaru. Läänepoolsetes mägedes on palju just neile aladele iseloomulikke lumelambaid ja -kitsi. Riigis on kohatud 665 liiki linde, neist pesitsevaid 310 liiki. Roomajaid (sh maolisi) on rohkem kui 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki.

Ajalugu

muuda

Põlisrahvad

muuda
 
Kaart, mis näitab suurte hõimude ja asunduste ligikaudset asukohta.

Kanada põlisrahvaste hulka kuuluvad Kanada indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt), inuitid ja mestiitsid.[17] Mestiitsid on segaverelised, kelle esivanemad sündisid 17. sajandi keskel, mil Euroopa asunikud abiellusid Kanada indiaanlaste ja inuiti naistega.[17] Arheoloogiliste uuringute ja geneetilise analüüsi abil on saadud teada, et inimtegevust oli Yukoni põhjaosas juba 13 000–12 000 eKr ja Ontario lõunaosas 7500 eKr.[18][19] Need esimesed asunikud olid asunud Kanadasse Beringia maismaasilla kaudu.[20] Paleoindiaanlaste arheoloogilised kohad nagu Old Crow' tasandikud ja Bluefish koopad on kaks vanimat inimeste elukohta Kanadas.[21] Kanada põlisrahvaste ühiskonnale olid iseloomulikud alaline asustus, põllumajandus, keeruline sotsiaalne hierarhia ja kaubavahetusvõrgud.[22][23] Euroopa maadeavastajate saabumisel 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses oli mõni neist kultuuridest juba kadunud, neid on avastatud üksnes arheoloogiliste uuringute kaudu.[24]

Euroopa asunike asustuse tekkimise ajal oli Kanada põliselanikke rahvaarv 200 000[25] ja kahe miljoni[26] vahel. Kanada põlisrahvaste kuninglik komisjon aktsepteeris arvu 500 000 inimest.[27] Eurooplaste kolonisatsiooni tagajärjel kannatasid põliselanikud sisse toodud nakkushaiguste (nt gripp, leetrid ja rõuged) korduvate puhangute käes, mille vastu puudus nendel looduslik immuniteet. Selle tagajärjel vähenes sajandite jooksul pärast eurooplaste saabumist põliselanike arv 40–80% võrra.[25][28]

Välja arvates mõningaid konflikte Euroopast päritoluga kanadalaste suhted indiaanlaste ja inuittidega oli suhteliselt rahulikud.[29] Euroopa asunikke ja Kanada põliselanikke vastasmõjud algasid eurooplaste kolonisatsiooni perioodi jooksul. Selle perioodi vältel Euroopa asunikke vastasmõju inuittidele oli piiratud.[30] Alates 18. sajandi lõpust Euroopast päritoluga kanadalased julgustasid Kanada põliselanikke nende oma kultuuri omastada.[31] Need üritused jõudsid kõrgpunkti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses sunnitud integratsiooni ja ümberpaigutuse kujul.[32]

Euroopa kolonisatsioon

muuda

Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule L'Anse aux Meadowse viikingid 1000. aasta paiku[33], kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal.

1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks.[34] 16. sajandi alguses rajati Atlandi ookeani rannikul ajutisi eelposte vaala- ja kalapüügil baskide ja Portugali meremehed.[35]

1534 jõudis prantsuse maadeuurija Jacques Cartier Saint Lawrence'i lahe kaldale, kuhu ta paigaldas 10 meetri kõrguse risti sõnadega "Elagu Prantsusmaa kuningas", ja võttis territooriumi kuningas François I valdusse.[36] Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas.

1583. aastal kuulutas Sir Humphrey Gilbert vastavalt kuninganna Elizabeth I kuninglikule eelisõigusele Saint John'si esimesena Inglismaa kuningriigi kolooniana Põhja-Ameerikas.[37]

Prantsuse maadeuurija Samuel de Champlain jõudis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke püsivaid asulaid Port Royali Nova Scotia poolsaarel 1605 (koos Pierre Duguaga) ja Québeci 1608.[38]

Inglased rajasid 1628. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde.

1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks.

Inglismaa kuningas Charles II andis 1670. aastal Ruperti maal Hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli.

1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusse 1763. aastal.

Aastatel 1837–1838 toimusid mässud Alam- ja Ülem-Kanadas, mille tagajärjel võeti 1840. aasta vastu Act of Union, millega Alam- ja Ülem-Kanada ühendati.

Rahvastik

muuda

Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 35 158 304.[39]

Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijaist. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma päritoluks ainult Eestit. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.[40]

57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% muid keeli ja 1,2% mitut keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest).

Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid.

Linnastud

muuda
Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus)
Nimi Provints Rahvaarv Nimi Provints Rahvaarv
Toronto Ontario 5 583 064 London Ontario 474 786
Montréal Québec 3 824 221 Saint Catharines–Niagara Falls Ontario 392 184
Vancouver Briti Columbia 2 313 328 Halifax Nova Scotia 390 328
Ottawa-Gatineau Ontario–Québec 1 236 324 Oshawa Ontario 356 177
Calgary Alberta 1 214 839 Victoria British Columbia 344 615
Edmonton Alberta 1 159 869 Windsor Ontario 319 246
Québec Québec 765 706 Saskatoon Saskatchewan 260 600
Winnipeg Manitoba 730 018 Regina Saskatchewan 210 556
Hamilton Ontario 721 053 Sherbrooke Québec 201 890
Kitchener–Cambridge–Waterloo Ontario 477 160 Saint John's Newfoundland ja Labrador 196 966

Majandus

muuda

Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust.

Transport

muuda

Tähtsaim Kanada-sisene kauba- ja laevatee on Saint Lawrence'i jõgi, mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani.

Väliskaubandus

muuda

1996. aastal oli Kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit. Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta, maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina.

Impordi maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.

Vaata ka

muuda

Viited ja märkused

muuda
  1. ↑ https://www.statcan.gc.ca/fr/sujets-debut/population_et_demographie/40-millions
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ "Kanada hääldust kujul [kanaada] võib kohata tõesti vanema põlvkonna keelepruugis (mh Kanada eestlastelgi), ent uuemad allikad annavad soovitatavaks häälduseks siiski esisilbirõhuga [kanada], mis vastab ka inglise rõhu paiknemisele." Peeter Päll (Eesti Keele Instituut), detsember 2016
  5. ↑ 5,0 5,1 "Kanada World Factbookis". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 21. veebruaril 2015.
  6. ↑ James Stuart Olson; Robert Shadle (1991). Historical Dictionary of European Imperialism. Greenwood Publishing Group. Lk 109. ISBN 978-0-313-26257-9.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Alan Rayburn (2001). Naming Canada: Stories about Canadian Place Names. University of Toronto Press. Lk 14–22. ISBN 978-0-8020-8293-0.
  8. ↑ Paul R. Magocsi (1999). Encyclopedia of Canada's Peoples. University of Toronto Press. Lk 1048. ISBN 978-0-8020-2938-6.
  9. ↑ Great Britain (1841). An Act to Re-write the Provinces of Upper and Lower Canada, and for the Government of Canada. J.C. Fisher & W. Kimble. Lk 20.
  10. ↑ O'Toole, Roger (2009). "Dominion of the Gods: Religious continuity and change in a Canadian context". Hvithamar, Annika; Warburg, Margit; Jacobsen, Brian Arly (toim). Holy nations and global identities: civil religion, nationalism, and globalisation. Brill. Lk 137. ISBN 978-90-04-17828-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  11. ↑ Buckner, Philip, toim (2008). Canada and the British Empire. Oxford University Press. Lk 37–40, 56–59, 114, 124–125. ISBN 978-0-19-927164-1.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Land and freshwater area, by province and territory". Statistics Canada. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2011. Vaadatud 4. augustil 2013.
  13. ↑ 13,0 13,1 "Guide to the Canadian House of Commons". Parliament of Canada. 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2013. Vaadatud 6. augustil 2013.
  14. ↑ Northwest Territories Official Languages Act, 1988 Arhiiviversioon seisuga 22. juuli 2014
  15. ↑ "OCOL – Statistics on Official Languages in Yukon". Office of the Commissioner of Official Languages. 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2013. Vaadatud 6. augustil 2013.
  16. ↑ "Nunavut's Official Languages". Language Commissioner of Nunavut. 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2013. Vaadatud 6. augustil 2013.
  17. ↑ 17,0 17,1 Christoph Beat Graber; Karolina Kuprecht; Jessica C. Lai (2012). International Trade in Indigenous Cultural Heritage: Legal and Policy Issues. Edward Elgar Publishing. Lk 366. ISBN 978-0-85793-831-2.
  18. ↑ Linda S. Cordell; Kent Lightfoot; Francis McManamon; George Milner (2008). Archaeology in America: An Encyclopedia. Kd 4. ABC-CLIO. Lk 3. ISBN 978-0-313-02189-3.
  19. ↑ Timothy R. Pauketat (2012). The Oxford Handbook of North American Archaeology. Oxford University Press. Lk 96. ISBN 978-0-19-538011-8.
  20. ↑ Thomas D. Dillehay (2008). The Settlement of the Americas: A New Prehistory. Basic Books. Lk 61. ISBN 978-0-7867-2543-4.[alaline kõdulink]
  21. ↑ Center for Archaeological Sciences Norman Herz Professor of Geology and Director; Society of Archaelogical Sciences both at University of Georgia Ervan G. Garrison Associate Professor of Anthropology and Geology and President (1997). Geological Methods for Archaeology. Oxford University Press. Lk 125. ISBN 978-0-19-802511-5.
  22. ↑ Hayes, Derek (2008). Canada: an illustrated history. Douglas & Mcintyre. Lk 7, 13. ISBN 978-1-55365-259-5.
  23. ↑ Macklem, Patrick (2001). Indigenous difference and the Constitution of Canada. University of Toronto Press. Lk 170. ISBN 978-0-8020-4195-1.
  24. ↑ Sonneborn, Liz (jaanuar 2007). Chronology of American Indian History. Infobase Publishing. Lk 2–12. ISBN 978-0-8160-6770-1.
  25. ↑ 25,0 25,1 Wilson, Donna M; Northcott, Herbert C (2008). Dying and Death in Canada. University of Toronto Press. Lk 25–27. ISBN 978-1-55111-873-4.
  26. ↑ Thornton, Russell (2000). "Population history of Native North Americans". Haines, Michael R; Steckel, Richard Hall (toim). A population history of North America. Cambridge University Press. Lk 13, 380. ISBN 978-0-521-49666-7.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  27. ↑ O'Donnell, C. Vivian (2008). "Native Populations of Canada". Bailey, Garrick Alan (toim). Indians In Contemporary Society. Handbook of North American Indians. Kd 2. Government Printing Office. Lk 285. ISBN 978-0-16-080388-8.
  28. ↑ Stephanie True Peters (2005). Smallpox in the New World. Marshall Cavendish. Lk 39. ISBN 978-0-7614-1637-1.
  29. ↑ David L. Preston (2009). The Texture of Contact: European and Indian Settler Communities on the Frontiers of Iroquoia, 1667–1783. U of Nebraska Press. Lk 43–44. ISBN 978-0-8032-2549-7.
  30. ↑ Tanner, Adrian (1999). "3. Innu-Inuit 'Warfare'". Innu Culture. Department of Anthropology, Memorial University of Newfoundland. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.08.2011. Vaadatud 23.05.2011.
  31. ↑ Michael Asch (1997). Aboriginal and Treaty Rights in Canada: Essays on Law, Equity, and Respect for Difference. UBC Pres. Lk 28. ISBN 978-0-7748-0581-0.
  32. ↑ Laurence J. Kirmayer; Gail Guthrie Valaskakis (2009). Healing Traditions: The Mental Health of Aboriginal Peoples in Canada. UBC Press. Lk 9. ISBN 978-0-7748-5863-2.
  33. ↑ Reeves, Arthur Middleton (2009). The Norse Discovery of America. BiblioLife. Lk 82. ISBN 978-0-559-05400-6.
  34. ↑ [John Cabot's voyage of 1497 http://www.heritage.nf.ca/exploration/cabot1497.html]. Memorial University of Newfoundland, 2000, vaadatud 15.08.2012.
  35. ↑ Hornsby, Stephen J (2005). British Atlantic, American frontier: spaces of power in early modern British America. University Press of New England, lk 14, 18–19, 22–23. ISBN 978-1-58465-427-8.
  36. ↑ Cartier, Jacques; Biggar, Henry Percival; Cook, Ramsay (1993). The Voyages of Jacques Cartier. University of Toronto Press. Lk 26. ISBN 978-0-8020-6000-6.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  37. ↑ Rose, George A (1. oktoober 2007). Cod: The Ecological History of the North Atlantic Fisheries. Breakwater Books. Lk 209. ISBN 978-1-55081-225-1.
  38. ↑ Ninette Kelley; Michael J. Trebilcock (30. september 2010). The Making of the Mosaic: A History of Canadian Immigration Policy. University of Toronto Press. Lk 27. ISBN 978-0-8020-9536-7.
  39. ↑ GeoHive. Vaadatud 19.03.2015.
  40. ↑ Kanada Statistikaamet

Välislingid

muuda
  Kanada – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kanada&oldid=6714163"