Käbikeha

See artikkel räägib näärmest; luuotsa kohta vaata artiklit Epifüüs (luuots)

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.^[1]Käbikeha reguleerib organismi ööpäevarütmikat ja sünteesib serotoniinist hormooni – melatoniini.

Käbikeha on jaotatud sagarikeks, mis sisaldavad pinealotsüüte ja neurogliiarakke.^[2]

Käbikeha pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Isendi vanaduses käbikeha taandareneb.

Käbikeha areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Kõikidel tänapäeval elavatel madudel on käbinääre, kuid selle ülesanded pole päris selged. Katsed harilike tripimadudega (Thamnophis sirtalis parietalis) näitasid, et isased maod, kes ei ole talveune ajal madalatel temperatuuridel maha jahtunud, ei ole võimelised kevadise paaritumise ajal emaste madudega paljunemisele suunatud käitumise osas läbi käima. Uurijad seostavad seda osaliselt käbinäärme talitlusega.^[3]

Koduloomadel koosneb käbinääre kehast (corpus), varrest (pedunculus) ja käbisopisest (rec. pinealis).^[4]

Ajaloolist

Käbikeha kirjeldus omistatakse René Descartesile ("Hinge passioonid", "Les Passions de l'âme", 1649).

Vaata ka

Peaaju

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 390:2004.
↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 144, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
↑ Carl Gans, David Crews, M.C.Moore, J.Lindzey, Brain, and Behavior, Biology of Reptilia, Vol 18, Physiology E, lk 94, 1992, University of Chicago Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 267, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomica-s A11.2.00.001: Glandula pinealis. Käbikeha
Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s-s Glandula pinealis. Käbinääre, lk 123, 5th ed, 2012
Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s

[1] "Meditsiinisõnastik" 390:2004.

[2] Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 144, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

[3] Carl Gans, David Crews, M.C.Moore, J.Lindzey, Brain, and Behavior, Biology of Reptilia, Vol 18, Physiology E, lk 94, 1992, University of Chicago Press, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)

[4] Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 267, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[1]