Järelgootika

Järelgootika (saksa keeles Nachgotik) all mõistetakse gooti arhitektuuri elementide taasilmumist renessanss- ja barokkarhitektuuri kontekstis. Seda tuleb eristada hilisgootikast, mis mõnedes maades (Inglismaa, Böömimaa, Poola, Saksamaa) valitses kaua kõrvuti renessansi elementidega, ja uusgootikast, mis teadlikult hakkas 19. sajandil kopeerima keskaegset gooti arhitektuuri.

Põhitunnused

Järelgootika valitses põhiliselt sakraalarhitektuuris ja kujutas endast teatud gooti võlvehitiste elementide, nagu roidvõlvi ja ehisraamistikakende, programmilist rakendamist kirikuehituses. Nimetatud elemendid ei esinenud peaaegu kunagi esinduslikes ilmalikes hoonetes, nagu raekojad või lossid. Ka kirikuehituses kombineeriti gooti arhitektuuri motiive järjekindlalt antikiseerivate elementidega, nagu orderiarhitektuuri sambad ja talastikud. Järelgootikas ei püstitatud kõrgeid torne ega teravaid tornikiivreid, vaid krooniti nelitised ja fassaaditornid kuplitega või ümarate barokk-kiivritega.

Levik

Järelgootika valitses eelkõige protestantlike maade sakraalarhitektuuris. Saksamaal on näideteks Wolfenbütteli Maarja kirik ja Bückeburgi linnakirik^[1]. Ka 1670–1760 ehitatud Weseri piirkonna barokkehitistes (Weserbarock)^[2] on järelgootika elemente. Kuid ka katoliku aladel esines järelgootikat, näiteks jesuiitide ehitistes (Jesuitengotik), nagu Molsheimi Püha Georgi kirik ja Kolmainu kirik ning Kölni Maarja Taevamineku kirik. Frangimaal mõjutas järelgootikat Würzburgi vürstpiiskop Julius Echter von Mespelbrunni toetus, tuntuim näide sealt on Dettelbachi palverännukirik.

Itaalia arhitektuuris leiab järelgootika tendentse Guarino Guarini loomingust; tema postuumselt ilmunud teoses "Architettura Civile" (1686) on käsitletud gooti roidvõlvi nii nagu ta on neid kasutanud oma Torino San Lorenzo kiriku interjööris tsentraalse kupli kujunduses. Tšehhi hilisbaroki arhitektuuris leiab gooti arhitektuuri vorme Johann Blasius Santini-Aichli loodud Sedleci ja Kladruby kloostrikirikute ning Zelená Hora palverännukirikus. 18. sajandi Austria järelgootika parim näide on Viini Deutschordenskirche^[3].

Prantsusmaal ehitati paljusid keskajal alustatud katedraale ka 17. sajandil edasi gootika vormides, kuid selles stiilis alustati ka uusi, nagu näiteks Orléansi katedraal 1601. aastal^[4] või Nantesi katedraal 1627.

Ka Inglismaa arhitektuuris leiab järelgootikat. Christopher Wren rajas paljud pärast 1666. aasta Londoni suurt põlengut kavandatud ehitised, nagu St-Dunstan-in-the-East, gooti eeskujudele, samuti tema õpilane Nicholas Hawksmoor (All Souls College Oxfordis, Westminster Abbey läänetornid)^[5]. Kirjaniku ja poliitiku Horace Walpole'i maamaja Strawberry Hill, mis ehitati aastail 1749–1776, on samuti järelgootika, mis ennetas sada aastat samalaadseid uusgooti ehitisi^[6].

Pildid

Molsheimi Püha Georgi kirik
Molsheimi kiriku kesklööv
Dettelsbachi palverännukiriku läänefassaad
Sedleci kloostrikiriku kesklööv, vaade itta
Sedleci kloostrikiriku trepikäik
Zelená Hora palverännukirik
Vaade viisnurkse Zelená Hora kiriku keskkuplisse
Kladruby kloostrikiriku fassaadi detail aastaarvuga
Kladruby kiriku läänefassaad
Kladruby nelitistorn
Deutschordenskirche Viinis
Mistertoni kiriku 17. sajandi ehisraamistikuga idaaken Nottinghamshire'is
St Dunstan-in-the-East
Christopher Wreni Tom Tower, 1681–1682, Oxford
Nicholas Hawksmoori Codringtoni raamatukogu Oxfordis

Viited

Välislingid

[1] H. Bekker. Visit the Weser-Renaissance Stadtkirche in Bückeburg. - European Traveler, September 17, 2020

[2] Tourismus und Ausflugsziele Kreis Kassel. - Made in Nordhessen

[3] „REGOTISIERUNG BAROCKER NACHGOTIK“ FÜHRUNG IN DER DEUTSCHORDENSKIRCHE IN WIEN! - Jäggle Kultur, Oktober 11, 2016

[4] Nachgotik des 16.-18. Jahrhunderts in Deutschland und im übrigen Europa. - StadtBild Deutschland

[5] Gothic Survival. - Encyclopedia.com

[6] A. Vickery. Horace Walpole and Strawberry Hill. - The Guardian, Sat 20 Feb 2010

[1]