22. mai
kuupäev
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2024 | ||||||
22. mai on Gregoriuse kalendri 142. (liigaastal 143.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. mai (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1929 – Julius Kirk valiti Narva-Jõesuu alevivanemaks.
- 1932 – hukati röövmõrtsukad Heinrich Vunder ja Aleksander Kerde.
- 1937 – Pariisis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.[1]
- 1940 – Tallinnas avati kodutööstuse muuseum.[2]
- 1957 – asutati Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum.[3]
- 1957 – avati Tallinna Moemaja.[3]
- 1983 – Tartus avati Kristjan Jaak Petersoni monument.[3]
- 2012 – Reformierakonna rahastamisskandaal: ajalehes Postimees ilmus Silver Meikari artikkel "Erakondade rahastamisest. Ausalt".[4]
Maailmas
muuda- 337 – suri Rooma keiser Constantinus Suur. Järgnenud kuudel tapsid kõrged sõjaväelased kõik täiskasvanud meessoost keisri sugulased, välja arvatud tema pojad Constantinus II, Constantius II ja Constans, kelle võimule saamine nõnda kindlustati. Üksnes Julius Constantiuse pojad Julianus ja Gallus pääsed oma nooruse tõttu tapatööst.
- 1455 – Yorkid võitsid St Albansi esimese lahingu ja mitmed prominentsed Lancasterid hukkusid. Seda loetakse Rooside sõja esimeseks lahinguks.
- 1629 – Taani kuningas Christian IV allkirjastas Lübecki rahu, millega Taani astus Kolmekümneaastasest sõjast välja.
- 1762 – Seitsmeaastane sõda: Rootsi ja Preisimaa sõlmisid Hamburgi rahulepingu.
- 1892 – hambaarst Washington Sheffield müüs USA Connecticuti osariigis New Londonis esimest korda hambapastat tuubis.
- 1919 – Läti Vabadussõda: Landeswehr hõivas seni punaste võimu all olnud Riia.[5]
- 1939 – Saksamaa ja Itaalia vahel sõlmiti Teraspakt.[6]
- 1960 – toimus Suur Tšiili maavärin.[7]
- 1980 – Jaapani ettevõte namco tõi Jaapanis turule Iwatani Toru loodud videomängu "Pac-Man". Labürintmängust sai aegade edukaim videomäng.
- 1988 – János Kádár, kes oli olnud 1956. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisest alates Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei Keskkomitee esimene sekretär, astus tagasi.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis Sündinud 22. mail
- 1805 – Giuseppe Mazzini, itaalia revolutsionäär
- 1808 – Gérard de Nerval, prantsuse luuletaja
- 1813 – Richard Wagner, saksa helilooja
- 1859 – Arthur Conan Doyle, inglise kirjanik
- 1904 – Paul Viiding, eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik
- 1907 – Laurence Olivier, inglise näitleja
- 1909 – Eduard Laugaste, eesti rahvaluuleteadlane
- 1924 – Charles Aznavour, laulja
- 1925 – Jean Tinguely, Šveitsi kunstnik
- 1942 – Theodore Kaczynski (Unabomber), kirjapommide saatja
- 1958 – Jaak Tuksam, eesti muusik
- 1970 – Naomi Campbell, Briti supermodell
- 1972 – Andrus Aug, eesti rattasportlane
- 1975 – Harriet Toompere, eesti näitleja
- 1976 – Külli Teetamm, eesti näitleja
- 1980 – Evelin Võigemast, eesti näitleja
- 1987 – Novak Đoković, Serbia tennisist
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 22. mail
- 337 – Constantinus Suur, Rooma keiser
- 1873 – Alessandro Manzoni, itaalia kirjanik
- 1885 – Victor Hugo, Prantsuse kirjanik
- 1888 – Gustav Teichmüller, Saksa filosoof
- 1935 – Heinrich Dietzel, Saksa majandusteadlane
- 1949 – Klaus Mann, Saksa kirjanik
- 1982 – Nora Kaplinski, eesti tõlkija
- 1992 – Zellig Harris, USA keeleteadlane
Pühad ja tähtpäevad
muuda- Rahvusvaheline elurikkuse päev
- Jeemeni ühendamise päev
Ilmarekordid
muuda- 2007 – kuu kõrgeim õhutemperatuur Budapestis (+34,5 °C)
Viited
muuda- ↑ ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Avati kodutööstuse muuseum. Rahvaleht, 23. mai 1940, nr. 119, lk. 8.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt
- ↑ http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 22. mai 2015.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2014. Vaadatud 25. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)