Vorotan

Vorotan ehk Bərgüşad^[1] (varem ka Orotan; armeenia keeles Որոտան, aseri keeles Bazarçay) on jõgi Taga-Kaukaasias, Araksi jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõe kogupikkus on 178 km, vooluhulk suudmes 21,5 m³/s ning valgla pindala Armeenias ja Aserbaidžaanis 5650 km², jõe kalle on 16 meetrit kilomeetri kohta (teistel andmetel 12 m/km).

Jõgi saab alguse Sjunikhi maakonna põhjaosast Lõuna-Armeenias, voolab 119 km üldjoontes kagu suunas läbi Armeenia ning seejärel 59 km läbi Mägi-Karabahhi, mida peavad enda omaks nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan, kuni ühineb Iraani piiril Araksiga. Enamajaolt voolab Vorotan mägimaastikus ning läbib mitmes kohas sügavaid kanjoneid. Vorotani orust põhja jääb jõe järgi nime saanud Vorotani mäekuru, mis ühendab Lõuna- ja Põhja-Armeeniat üle Zangezuri mäeaheliku. Jõe äärde jäävad Sisiani ja Qubadlı linn. 1995. aastal kaaluti Vorotani-äärsete Tatevi kloostri ja Tatevi Anapati kloostri ümbruskondade lisamist UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse^[2].

Nõukogude ajal rajati jõele kolm veehoidlaga hüdroelektrijaama koguvõimsusega 404,2 MW, mis toodavad aastas kokku 1,1 miljardit kWh elektrit. Suurim veehoidlaist on Spandarjani veehoidla, mis on Armeenias suuruselt teine järv pärast Sevani.

Eesmärgiga tõsta vee hulka Sevani järves rajati 22 kilomeetri pikkune tunnel vee suunamiseks Vorotanist Sevani järve. Töö algas 1980. aastail, kuid seiskus Mägi-Karabahhi konflikti tõttu 1988. aastal, kui valminud oli 18 km. 2003. aastal lõpetas Armeenia lõpuks Vorotani tunneli ehituse, kuid vesi pole veel järve voolama hakanud.

Vorotani läte jääb Armeenia territooriumilt väljapoole. Seepärast on mõned Armeenia eksperdid avaldanud kartust, et pärast Mägi-Karabahhi Aserbaidžaani kontrolli alla minekut on ohus 80% Armeenia veeressurssidest. Seda võib Aserbaidžaan kasutada Armeenia survestamiseks.^[3][4]