Armeenia keel (Հայերեն լեզու hajeren lesu) on keel, mida kõnelevad armeenlased. See moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas. Ajalooliselt on seda kõneldud kõikjal Armeenia mägismaal, tänapäeval ka armeenlaste hajaliasustuses. Peale Armeenia Vabariigi ja Mägi-Karabahhi Vabariigi, kus see on ametlikuks riigikeeleks, kõneldakse seda naaberriikides Venemaal, Gruusias, Iraanis ja Türgis, samuti Süürias, Liibanonis, Ameerika Ühendriikides, Iraanis, Prantsusmaal ja mujal.

armeenia keel (Հայերեն լեզու)
Kõneldakse  Armeenias,  Gruusias,  Venemaal,  Iraanis,  Türgis,  Süürias,  Liibanonis,  Prantsusmaal,  USA-s
Piirkonnad Kaukaasia, Väike-Aasia, Lähis-Ida
Kokku kõnelejaid 6,7 miljonit
Keelesugulus indoeuroopa keeled
 armeenia keel
  läänearmeenia keel
  idaarmeenia keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Armeenia
Keelekoodid
ISO 639-1 hy
ISO 639-2 arm / hye
Keele leviala

Armeenia kirjakeele ajaloos eristatakse kolme perioodi.

Vanaarmeenia keel on teada alates 5. sajandist, mil loodi armeenia kiri. Vanaarmeenia kirjakeelt nimetatakse grabariks. Vanaarmeenia keelt lakati kõnelemast 11. sajandil, kuid grabar oli käibel uue kirjakeelega võisteldes 19. sajandi lõpuni ning on liturgilise keelena kasutusel tänini.

Keskarmeenia periood hõlmab 12.16. sajandi.

Uusarmeenia kirjakeel kujunes alates 17. sajandist kahes variandis. Idaarmeenia kirjakeel on kasutusel Armeenia (ajaloolise Armeenia idaosa) ja osaliselt Iraani armeenlaste seas. Läänearmeenia kirjakeel on kasutusel Liibanoni, Süüria, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa, Itaalia ja teiste maade armeenlaste seas, kelle esivanemad on pärit ajaloolise Armeenia lääneosast (praegu Türgi territoorium). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Veneetsias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist.

Armeenia kiri

muuda
 
Raidkiri Gharghavanki kiriku seinal. 661–685 pKr.
  Pikemalt artiklis Armeenia kiri

Armeenia kirja lõi mõningasel kreeka kirja eeskujul Mesrop Maštotsh.[1]

Tabeli esimeses reas on toodud suurtähed, teises väiketähed ja kolmandas latinisatsioon. Armeenia nimede kirjutamiseks kehtivad eraldi transkriptsioonireeglid, mida siinkohal hetkel toodud ei ole. Neljandana reana on tabelis latinisatsioonile ligikaudu vastavad eesti tähed. NB! Seda tabelit ei saa kasutada armeenia nimede eesti keeles kirjutamisel.

ԱԲԳԴԵԶԷԸԹԺԻԼԽԾԿՀՁՂՃՄՅ ՆՇՈՉՊՋՌՍՎՏՐՑՒՓՔՕՖ
աբգդեզէըթժիլխծկհձղճմյնշոչպջռսվտրցւփքօֆ
abgdezēəžilckhdzġčmynšoč̣pǧřsvtruōf
a b g d e z e õ th ž i l hh ts k h dz gh m j n š o tšh p r s v t r tsh u ph kh o f

Armeenia nimede kasutamine eesti keeles

muuda

Armeenia kohanimed tuleb eesti tekstis esitada armeenia kujul, vahetades armeenia tähed eesti tähtedega transkriptsioonitabeli järgi.[2] Armeenia nimede transkribeerimise juhised võeti vastu 1975. aastal, need koostasid Mart Remmel ja Henn Saari.[3] Tänapäeval kasutatav transkriptsioon erineb sellest mõnevõrra. Uued kohanimede latiniseerimise reeglid ja nende vahekord vanade reeglitega on kirjeldatud Eesti Keele Instituudi kohanimede andmebaasis.[4]

Eesti ümberkirjutussüsteem ei kattu rahvusvahelistega. ISO süsteemis kehtib armeenia keele kohta standard ISO 9985:1986. ÜRO kohanimede latiniseerimise süsteemi ega omaladinat armeenia keele jaoks pole.[5]

Hääldus (idaarmeenia variant)

muuda

Täht ը annab edasi eesti ö- või õ-taolist redutseeritud vokaali (ebamäärast täishäälikut), mida võib tähistada märgiga ә. Sõna keskel kaashäälikute vahel jäetakse see häälik kirjas märkimata.

Tähed թ, փ ja ք annavad edasi tugevalt aspireeritud (tugeva hõngusega) sulghäälikuid, mis kõlavad umbes nagu th, ph ja kh.

Täht հ annab edasi häälikut, mida eesti keeles märgib täht h.

Tähed ձ, ծ, ջ ja ճ märgivad afrikaate, mida eesti tähtedega saab edasi anda nii: dz, ts, ja . Nendes häälikutes on d või t ja järgnev z, ž, s või š liitunud üheks häälikuks.

Täht խ märgib helitut häälikut, mis tekib keele tagumise osa hõõrdumisel vastu pehmet suulage. Sarnane häälik on olemas ka vene keeles, kus seda märgib täht х.

Häälik ղ erineb häälikust խ ainult selle poolest, et ղ on heliline: selle hääldamisel on häälepaelad pingul.

Täht ե annab sõna algul ja täishääliku järel edasi häälikukombinatsiooni je, teistes positsioonides häälikut e.

Täht և annab sõna algul, täishääliku järel või eraldi edasi häälikukombinatsiooni jev, teistes positsioonides häälikukombinatsiooni ev.

Täht või tähekombinatsioon ու märgib häälikut u.

Täht ո annab sõna alguses edasi häälikukombinatsiooni vo, teistes positsioonides häälikut o.

Tähed է ja օ annavad edasi vastavalt häälikuid e ja o ning neid kasutatakse ainult sõna alguses.

Täht ր märgib palataliseeritud (peenendatud) häälikut r, täht ռ ilma palatalisatsioonita häälikut r, mis on eriti põrisev.

Tähte լ (l) hääldatakse palataliseeritult ainult tähtede ե ja ի ees.

Teistel kaashäälikutel palatalisatsiooni ei esine.

Sõnarõhk on viimasel silbil.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ENE.1 osa. 1985
  2. "Onomastika. Nimede keelsus" "Eesti keele käsiraamat" (vaadatud 29.12.2011)
  3. Marin Jürgens ja Triin Laur "Võõrkeelsete kohanimede kirjutamisest eestikeelses tekstis"[alaline kõdulink] slideshare.net, 4. jaanuar 2009 (vaadatud 29.12.2011)
  4. Armeenia kohanimede latiniseerimise reeglid (vaadatud 29.12.2011)
  5. Peeter Päll "Ümberkirjutusüsteemid", 23.10.2008 (vaadatud 29.12.2011)

Kirjandus

muuda
  • Tiiu Erelt "Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine. 2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas." Emakeele Seltsi aastaraamat 22/1976 (1977), lk 243–258

Välislingid

muuda