Metsastepivöönd

Euraasias moodustab metsastepp riba läänest itta Karpaatide idapoolsest eelmäestikust Altaini. Metsastepid paiknevad ka kohati Kesk-Doonau madalikul, Lõuna-Siberis mägedevahelistes nõgudes, Mongoolias ja Venemaa Kaug-Idas, samuti hõlmavad Mandžuuria tasandiku osa Hiina kirdeosas. Põhja-Ameerikas moodustab metsastepp riba põhjast lõunasse Suurel tasandikul kuni 38. laiuskraadini. Lõunapoolkeral metsastepivöönd puudub.

Metsastepivöötmele on iseloomulik külm lumerikas talv ja soe suhteliselt niiske suvi. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on −2 kuni −20 °С (Siberi keskosas kuni −35 °С), juuli keskmine õhutemperatuur on +18 kuni +25 °С. Aastane sademete hulk tasandikel on 400–1000 mm, rohkesti sajab suvel. Suure auramise tõttu mullad kuivavad läbi ja taimed närbuvad. Lumikate püsib kaua.

Jõgedel on kevadine suurvesi ja suvine madalvesi, kui väikesed jõed kuivavad. On hästi palju väikseid suletud nõgusid, mis on mõnikord soolase veega täidetud.

Mullakate on kirev, peamised mullatüübid on mets-hallmullad leetumise tunnustega, leostunud ja leetunud mustmullad, preeriate niidu-mustmullad. Kontinentaalse kliimaga piirkondades on levinud soolakute mullad.

Metsastepi muldadele on iseloomulik suur huumusesisaldus, taimede jäänuste aeglane mineralisatsioon ja püsiv struktuur. Nende suur looduslik viljakus on soodustanud maaharimise levimist. Piiramatu maaharimine on põhjustanud paljudes piirkondades mulla vee- ja tuuleerosiooni.

Looduslikus taimestikus vahelduvad väikesed metsasalud ja rohtlate alad. Euroopa metsastepi metsades on ülekaalus tamm ja pärn, lääneosas ka saar ja valgepöök; Siberis kask, haab, lehis ja mänd, Hiina kirdeosas tamm ja teised laialehised puuliigid. Põhja-Ameerika Suurel tasandikul on levinud kask ja haab, lääneosas tamm ja hikkoripuu. Looduslik rohutaimestik on säilinud peamiselt looduskaitsealadel. Sellele on iseloomulik suur liikide arv (kuni 70–80 liiki m² kohta), rohkesti on kõrrelisi ja segarohi. Tüüpilised kõrrelised on karukellad, aruheinad, kastikud, haguheinad, Põhja-Ameerikas ka bothriochloa.

Esineb nii metsale kui ka rohtlale omaseid loomi. Euroopa metsastepis elutsevad metsaloomadest orav, halljänes, mõnikord põder; rohtla loomadest suurhüpik, tähniksuslik. Siberi metsastepis on tavalised suslikud, hamstrid, Ameerikas rohtlahaukurid, hiirekujulised närilised, jänesed, ümisejad, lõgismaod.

Inimtegevus on metsasteppide loodusolusid palju muutnud. Haritud maa laienemine on vähendanud metsaalade pindala. Territooriumist suur osa on üles haritud. Peamised põllukultuurid on tali- ja suvinisu, kaer, mais, kartul, suhkrupeet.

• Metsastepp