Ivan Šiškin

Ivan Šiškin sündis kaupmehe peres Vjatka kubermangus Jelabuga linnas, mis praegu jääb Tatarstani. 12-aastaselt astus ta Kaasani gümnaasiumi, ent 5. klassis jättis ta selle pooleli.

1852–1856 õppis ta Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis ja 1856–1860 Peterburi Kunstide Akadeemias. Ta ei rahuldunud maalimisega akadeemia seinte vahel, vaid töötas sageli väljas, maalides natuurist. Õpingute jooksul anti talle kaks väikest hõbemedalit (klassikalise joonistuse ja Peterburi vaate eest 1857), suur hõbemedal (Valamo vaate eest 1858), väike kuldmedal (Peterburi-lähedaste maastike eest 1859) ja suur kuldmedal (kahe vaate eest Valamole 1860).

Suure kuldmedaliga kaasnes stipendium õpinguteks välismaal. Ta sõitis 1861 Münchenisse ja 1863 Zürichisse, õppides peamiselt loomi natuurist maalima. Sealt tegi ta reise Genfi ja Düsseldorfi. Tellimustöö "Vaade Düsseldorfi lähedal" tõi talle akadeemiku tiitli. Sel ajal tegi ta ka palju sulejoonistusi. Aastal 1866, kui stipendium lõppes, naasis ta Peterburi.

Viiel järgmisel aastal oli ta Peterburi Kunstide Akadeemia liige. Peaaegu igal aastal rändas ta mööda Venemaad, et loodust maalida. Pärast peredvižnikute ühingu moodustamist hakkas ta nende näitustel esinema, esialgu sulejoonistustega.

Aastast 1870 kuni surmani tegeles ta peamiselt graafikaga.

Aastal 1873 andis akadeemia talle professori tiitli pildi "Metsatihnik" eest.

•  
  Utria pankrannikul (1888)
•  
  Utria pankrannikul (1888)
•  
  Utria pankrannikul (1889)
•  
  Mere rannikul (1889-1890)
•  
  Meriküla maastik (1894)
•  
  Mänd. Meriküla (1894)

• "Metsakaugused"

• Ivan Šiškini teosed (360), biograafia ja 2 artiklit (vene keeles) saidil Artpoisk.info