Hanila vald

Hanila valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1992.^[4]

2016. aastal sõlmisid Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga valla ühinemislepingu.^[5] 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende nelja valla ühinemisel uus omavalitsusüksus – Lääneranna vald.^[6]

Hanila viimane vallavanem oli Arno Peksar.^[7]

Hanila vald asus Lääne maakonnas ja on selle lõunapoolseim vald. Hanila piirneb maakonnasiseselt Lihula vallaga ning jagab maakonnapiiri Pärnumaa Koonga ja Varbla vallaga. Läänes piirneb vald Läänemerega, täpsemalt Mandri-Eestit ja Muhu saart eraldava Väinamere osa Suure Väinaga.

Hanila vald oli üks Läänemaa väiksemaid valdu – pindala on vaid 232 km².

Hanila vallas oli üks alevik (Virtsu) ja 28 küla: Esivere, Hanila, Karuse, Kaseküla, Kause, Kinksi, Kiska, Kokuta, Kuke, Kõera, Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu, Mõisaküla, Mäense, Nehatu, Nurmsi, Pajumaa, Pivarootsi, Rame, Rannaküla, Ridase, Salevere, Ullaste, Vatla, Voose ja Äila. Juba varem kui 13. sajandil keskusena mainitud Hanila küla tähtsus on vähenenud. Valla keskuseks on tänapäeval Kõmsi küla, kus asub ka vallavalitsus. Mõlemad külad asuvad Saaremaad ja Tallinna ühendaval liiklussoonel, Risti–Virtsu maanteel. Virtsu alevikus on selle maantee üks tähtsamaid tugipunkte, Virtsu sadam.^[8]

Kui haldusüksuste ümberstruktureerimine oli ajakirjanduses aktuaalne teema, peeti tõenäoliseks, et pisike Hanila vald liitub oma suurema naabri, Lihula vallaga. Need hüved ja teenused, mida vald ise osutada ei suuda, saadakse Lihula vallast. Valla arengukava siiski liitumist mõne teise vallaga reaalseks ei pidanud ja planeerimisperioodi jooksul ei nähtud ette valla administratiivse struktuuri muutmist.^[9]

Hanila vallas oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 1786 elanikku.^[10] Praeguseks on rahvaarv vallas vähenenud kaheksa aastaga peaaegu kümme protsenti ning elanikke on rahvastikuregistri andmetel 1642.^[8] Süvenevatest ja seni lahenduseta rahvastikuprobleemidest tähtsaimad on rahvastiku vananemine ja väike iive.^[11]

Vald oli hõredalt asustatud: keskmine asustustihedus on 7,4 inimest ruutkilomeetrile. Üle poole rahvastikust oli koondunud Virtsu alevikku ning Kõmsi ja Vatla külla. Nimetatud kolm olid ka ühtlasi valla kõige suuremad asulad.^[8][11]

Kõigi kolme suurima asula – Virtsu, Vatla ja Kõmsi – paiknemine on seotud valda läbinud tähtsamate maanteedega. Nendesse oli koondunud ka suur osa valla majandus- ja kultuurielust.

Hanila vallas oli märkimisväärses koguses maavaradest esindatud ehitusliiv-kruus, karbonaatkivimid (lubjakivi, dolokivi) ja turvas.

Mullastik oli valdavalt võikesemajandusliku väärtusega, põllumaad liigniisked ja kivised – traditsioonilise põllumajanduse ja metsanduse tulusus on sellest tulenevalt väike. Põllumaad sobivad rohkem rohumaadena karjakasvatuseks.

Põllumajanduses oli tootjate arv pidevalt vähenenud. Loomakasvatusest on säilinud piima- ja lihaveiste ning lammaste kasvatamine. Peale heintaimede kasvatuse loomasöödaks kasvatati vähesel määral veel teravilja, köögivilju ja õlikultuure.

Hanila metsade kvaliteet oli madal ja tulukus vähene, enamuses sobivad metsad küttepuidu tootmiseks. Suur osa metsamaast vajaks kuivendust. Tänu väiksele asustustihedusele on metsloomade arvukus suhteliselt suur.

Seoses kalavarude pideva vähenemisega oli kalastamine passiivses seisus. Nõukogude perioodil tegeleti kalatoodete valmistamisega. Kalatööstus andis tööd peaaegu kogu Virtsu alevikule. Pärast Eesti Vabariigi taastamist suri see tootmisharu vallas praktiliselt välja ning sundis paljud seni kalastusega tegelenud elanikud vallast lahkuma. Tänapäeval tegutsevad vallas vaid mõned kutselised kalurid ja hobikalastajad.

Viimastel aastakümnetel on võrdlemisi edukalt arendatud ja toodetud metallitooteid, plastaknaid ja tuuleenergiat.^[9]

Tuuleenergeetika on valla territooriumil uus tootmisharu. Praeguseks on kasutuses 11 tuulegeneraatorit koguvõimsusega 16,5 MW. Planeerimisest kuni ehitusprotsessini on menetluses 16 tuulegeneraatorit võimsusega 39 MW.^[9][12]

Tuuleparkide rajamine põhineb erakapitalil ja selles osalevad Roheline Ring Tuulepargid OÜ, Eesti Energia AS, Tooma Tuulepark OÜ, Skinest Energia AS.

Virtsu tuulepargi näol on tegemist esimese omataolisega kogu Eestis.

Lisaks võib tuuleparke nimetada Hanila valla tunnuseks, millega vald Eesti mastaabis tuntust kogub. Tuulepargid on saanud ka läbisõitjate meeliskohaks. Vaatamata sellele ei ole puhkemajandus ja turism Hanila valla territooriumil praegu oluline majandusharu.

Majutuskohad tegutsevad põhiliselt ainult suveperioodil ja annavad tööd ainult paarikümnele inimesele. Turismiobjektidest võib üles loetleda Hanila ja Karuse keskaegsed kirikud, Vatla mõisahoone, Kõmsi tarandkalmed, samuti arvukad loodus- ja matkarajad – neist nii väikese valla puhul puudust pole.

Turismimajanduse põhiprobleemiks võib pidada valla asendi ja Risti–Virtsu maantee vähest ärakasutamist majanduslikes huvides. Hanila asub küll tähtsa transpordisoone keskmes, kuid enamus sellel liikumisest toimub vaid läbisõidu vormis.^[9]

Selline perifeersus Saaremaad ja mandrit ühendava maantee ääres ehk teisisõnu valda läbiva potentsiaalse tarbijatevoo mitteärakasutamine on turismivaldkonna ja teeninduse mahajäämuse põhjustajaks.

Kaubanduses pakutakse praktiliselt ainult esmatarbekaupu. Muu vajalik tuleb muretseda elanikel lähimatest suurematest keskustest (näiteks Lihula).

Valda läbib Saaremaad mandriga ühendav magistraal, Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee. Viimastel aastatel on liikluskoormus Saaremaa suunal kasvanud keskmiselt 15% aastas.

Suuremad valla territooriumil paiknevatest riigiteedest on asfaltkattega, ülejäänud teed kruusakattega. Risti–Virtsu maantee kvaliteeti peetakse heaks, kuigi selle koormus on suur ja ilmutab kasvutendentsi. Vallateedest viiendik on tolmuvaba kattega, mis on peamiselt suuremate asulate tänavad.^[11]

Hanila valla kõige suurem ja kogu maakonna tähtsam, Virtsu sadam teenindab Saaremaa, Hiiumaa ja Mandri-Eesti vahelist transiitliiklust, samuti kaubavedu. Aastas läbib Virtsu parvlaevasadamat üle miljoni reisija ja see arv kasvab kiiresti. Seevastu ühistranspordi ulatus ja sagedus valla territooriumil on pidevas alanevas trendis. Peamiselt on ühistransport säilinud Risti–Virtsu maanteel. Vallasisese ühistranspordi puudumine jätab mahajäänumad piirkonnad isolatsiooni ning pidurdab mõnel määral turismi ja kultuuri arengut nendes piirkondades.^[9]

Riigimaanteed^[15]

• Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee
• Tuudi–Risti tee
• Vatla–Nehatu tee
• Karuse–Kalli tee
• Karuse–Nehatu tee
• Nurmsi–Risti tee
• Risti–Hallivanni tee
• Rame–Paatsalu tee
• Hanila–Hõbesalu tee
• Puhtu tee
• Kõmsi–Mõisaküla–Salevere tee
• Massu tee
• Rannaküla tee
• Karuse–Saastna tee
• Hanila–Massu tee
• Audru–Tõstamaa–Nurmsi tee

Kohalikud maanteed ja tänavad^[15]

Tänu väikesele asustustihedusele ja kaitsealade rohkusele võib keskkonnaseisundit hinnata heaks.^[11] Valla pindalast on erinevate kaitsealadega hõlmatud ligikaudu 30%. Riiklikud looduskaitsealad moodustavad sellest 22%, Natura 2000 hoiualadega lisandus veel 8%. Hanila valla piiridesse jääb Puhtu-Laelatu, osaliselt Matsalu ja Nehatu looduskaitseala ning samuti osaliselt Tuhu maastikukaitseala.

Kaitstavate alade suhe kogu valla territooriumi pindalasse on Eesti keskmisest kolm korda suurem. Natura 2000-ga võetakse kaitse alla ka kogu Väinameri, mis jätab rannikumeres kaitsetsoonist välja ainult Virtsu parvlaevasadama alla kuuluva ala.^[9]

Ligi kolmandiku valla territooriumi maismaast ja terve rannikumere kaitse alla võtmine loob omaette väärtuse, kuid samas paneb ranged piirid valla üldisele arengule. Kaitsealade hulka ja pindala oluliselt vähendada ei saa. Samas ei tohiks neid ka juurde luua või laiendada, kuna puuduvad meetmed valla tasakaalustatud arengu tagamiseks väga suure kaitsealade arvu korral. Kaitstavate alade suure ulatuse tõttu on vaja rahalisi lisavahendeid nende alade omanäolisuse säilitamiseks. Üheks väljapääsuks ja lahenduseks eelmises punktis toodud turismimajanduse mahajäämusele nähakse loodusturismi arendamist.^[9]

Tuudi jõgi – Ännikse laht – Kasse laht (Kasselaht) – Mõisalaht – Teorehe järv (Saastna järv) – Lammastejärv (Lammaste järv, Nehatu järv, Suur Kõverjärv) – Kangruaadu järv (Erepere Suurjärv) – Jõeoja – Kuitsa oja – Hanila oja – Käära oja.

Esimesed arvestatavad materjalid võib Hanila ajaloo kohta lugeda Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Juba sellel ajal olid Läänemaa suurimad sadamad Haapsalu ja Virtsu, kuid mõistatuslikult kujunes just Virtsu ümbruskonna keskuseks Hanila. 2000. aastate alguses on Hanila vallas kaks rahvamaja: Kõmsil ja Vatlas. Hanila muuseum tegutseb Hanila koolimajas. Virtsus tegutsevad erainitsiatiivil kohalikku elu ja ajalugu kajastav harrastusmuuseum ning vanade autode muuseum.

Valla arengukavas nähakse kultuuri edendamisega seotud probleemide põhjustena väikest tarbijaskonda, kohalike vähest huvi ja eriti omaalgatuse puudumist.^[9]

• Hanila
• Hanila kihelkond
• Karuse kihelkond
• Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee