Kaitseala

See artikkel räägib piiratud inimtegevusega alast; Kristiina Ehini luulekogu kohta vaata artiklit Kaitseala (luulekogu)

Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Eesti kaitsealad

Pikemalt artiklis Eesti kaitsealad

Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Neis eristatakse loodusreservaate, sihtkaitse- ja piiranguvööndeid.

Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Eesti Looduskaitseseadus 2004 [1] toob välja küll vaid osa neist.

IUCNi kaitsealade klassifikatsioon

Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) on inimmõju suurust ja alade (sh elupaikade) kasutamise intensiivsust arvestades välja töötanud 6-kategoorialise kaitsealade klassifikatsiooni (Davey 1998^[1]; WRI 2000^[2]):

loodusreservaadid ja metsiku loodusega alad
rahvuspargid
loodusmälestised ja üksikobjektid
elupaiga või liigi kaitsealad
kaitstavad maastikud
loodusvarade kaitsealad

Vaata ka

Viited

↑ Davey, A. G. (1998). National System Planning for Protected Areas. IUCN. World Conservation Union, Gland, Šveits
↑ WRI (World Resources Institute). (2000). World Resources 2000–2001: People and ecosystems: The fraying web of life. World Resources Institute, Washington D.C.

[davey-1] Davey, A. G. (1998). National System Planning for Protected Areas. IUCN. World Conservation Union, Gland, Šveits

[WRI-2] WRI (World Resources Institute). (2000). World Resources 2000–2001: People and ecosystems: The fraying web of life. World Resources Institute, Washington D.C.

[1]