Finnish

edit

Etymology

edit

kehuskella +‎ -u

Pronunciation

edit
  • IPA(key): /ˈkehuskelu/, [ˈk̟e̞ɦus̠ˌk̟e̞lu]
  • Rhymes: -elu
  • Hyphenation(key): ke‧hus‧ke‧lu

Noun

edit

kehuskelu

  1. bragging, boasting

Declension

edit
Inflection of kehuskelu (Kotus type 2/palvelu, no gradation)
nominative kehuskelu kehuskelut
genitive kehuskelun kehuskelujen
kehuskeluiden
kehuskeluitten
partitive kehuskelua kehuskeluja
kehuskeluita
illative kehuskeluun kehuskeluihin
singular plural
nominative kehuskelu kehuskelut
accusative nom. kehuskelu kehuskelut
gen. kehuskelun
genitive kehuskelun kehuskelujen
kehuskeluiden
kehuskeluitten
partitive kehuskelua kehuskeluja
kehuskeluita
inessive kehuskelussa kehuskeluissa
elative kehuskelusta kehuskeluista
illative kehuskeluun kehuskeluihin
adessive kehuskelulla kehuskeluilla
ablative kehuskelulta kehuskeluilta
allative kehuskelulle kehuskeluille
essive kehuskeluna kehuskeluina
translative kehuskeluksi kehuskeluiksi
abessive kehuskelutta kehuskeluitta
instructive kehuskeluin
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kehuskelu (Kotus type 2/palvelu, no gradation)

Further reading

edit