Mine sisu juurde

Kečkemet

Vikipedii-späi
Kacund 17. sügüz’ku 2024, kell 16:33 Motoranger (pagin | tehtud radod) (+klimat)
(erod) ← Vanhemb vajehtuz | Jäl’gmäine vajehtuz (erod) | Udemb vajehtuz → (erod)
Kečkemet
Kecskemét
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Mad'jaranma
Eläjiden lugu (2021) 109,651 ristitud
Pind 322,57 km²
Kečkemet Kecskemét
Pämez' Klaudija Pataki Semereine
(kezaku 2014—,
Szemereyné Pataki Klaudia)
Telefonkod +36-(0)76
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan sijaduz agjas i valdkundas (2017)

Kečkemet (mad'j.: Kecskemét [ˈkɛt͡ʃkɛmeːt], latin.: Aegopolis) om lidn Mad'jaranman keskuzpalas. Se om Bač-Kiškun-agjan administrativine keskuz, valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Amuine eländpunkt oli pandud mantazole 13. voz'sadan mongoližel vägitungendal. Udessündutihe sidä teravas hüvän sijadusen tagut, i Laioš Sur'-kunigaz andoi Kečkemetale lidnan oiktusid vl 1348. Nimituz libub mad'jaran kecske-sanaspäi «ižakoza» i kuvastab regionan živatvodindan edeližid veroid.

Kečkemet šingotase Mercedes-Benz-kompanijan avtotegimel (100 tuhad avtoid vodes), avtopaloiden i kabeliden tehmižel, logistikan «Duvenbeck IMMO»-kompanijal, sömtegimištol (paštatesen tegim, konservtegim).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan transportkart (2010)

Lidn sijadase agjan pohjoižes, 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Budapešt-pälidnhasai om 86 km lodeheze-pohjoižhe.

Kečkemet-raudtestancii radab lidnas, aigad Budapeštaspäi jonusel om 1 čas 20 minutad.

Klimat om ven kontinentaline subtropižen klimatan röunal. Keza om hätkeline räk. Voden keskmäine lämuz om +11,2 C°, kezakun-elokun +20,4..+22,2 C°, tal'vkun-uhokun −0,3..+1,5 C°. Ekstremumad oma −23,7 C° (viluku) i +41,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,7 C°). Paneb sadegid 540 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (60..72 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (26..34 mm kus). Paneb lunt 26 päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..67 % röunoiš keväz'kus-uhokus, 83..85 % kül'mkus-vilukus.

Vl 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 111 411 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 114 226 eläjad vl 2012.

Edeline lidnan pämez' om Zombor Gabor (2006−2014, Zombor Gábor).



Mad'jaranman agjad da niiden administrativižed keskused
Bač-Kiškun (Kečkemet) | Baran'j (Peč) | Bekeš (Bekeš'čab) | Boršod-Abaui-Zemplen (Miškol'c) | Čongrad-Čanad (Seged) | D'jor-Mošon-Šopron (D'jor) | Fejer (Sekešfehervar) | Haidu-Bihar (Debrecen) | Heveš (Eger) | Jas-Nad'kun-Sol'nok (Sol'nok) | Komarom-Estergom (Tataban'j) | Nograd (Šal'gotarjan) | Pešt (Budapešt) | Sabol'č-Satmar-Bereg (N'jired'haz) | Šomod' (Kapošvar) | Zal (Zalaegerseg) | Tol'n (Seksard) | Vaš (Sombathei) | Vesprem (Vesprem-lidn)
tazostadud agjaha lidn — Budapešt