Seebimull

Kukil istub ikka kahe peaga kull,
nagu õndsa kroonu kodukäija noorem,
kõik on veelgi väiklasem ja hall
(kubjas omadest kas vähe toorem?),
ulm on lõhkend nagu seebimull!
Sõnnikut täis jälle Augiase tall -
puhtaks rookimisest unistagu hull!

Seisad kesk suletud seebimulli
oled ja viskad kirja ja kulli

ümber on aega ja natuke ruumi
pöörlevaid pilvi tiirlevaid tuumi

juuri ja tüvesid õisi ja lehti
savi ja õhku millest meid tehti