Tarvastu mõis

See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Tarvastu kirikumõis

Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal^[1]. Nüüdisajal jäävad mõisa jäänused Viljandi maakonda Viljandi valda.

Mõisat on esimest korda mainitud 1414^[1]. Liivi sõja järel oli mõis Poola Pärnu vojevoodkonna Viljandi staarostkonna folvark ehk riigimõis^[2].

1588. aastast doneeriti Tarvastu staarostkond eluaegseks kasutamiseks^[3] Jürgen Fahrensbachile. Lisaks Tarvastu mõisale kuulusid talle ka Karksi ja Ruhja. Tarvastu linnus sai tugevasti kannatada nii Liivi sõjas kui ka Rootsi-Poola sõdades. Linnus hävis lõplikult 1596. aastal toimunud püssirohulao plahvatuses.

1624. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf krahv Jakob de la Gardiele, kui Liivimaa kindralkubernerile Helme linnuse ja mõisa, millele lisandusid veel Tarvastu ja Viljandi lossilään.

19. sajandil kuulus mõis Markii Heinrich Joseph de Lambertile, Johann von Jürgensohnile ja Mensenkampffidele: Jakob von Mensenkampffile, Karl von Mensenkampffile, James von Mensenkampffile, Jakob (James) Moritz Justus von Mensenkampffile, Karl August von Mensenkampffile^[4].

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Karl August von Mensenkampff^[1].

Mõisa peahoone pole säilinud^[1].

Mõisahooned: viinavabrik-härjatall^[5], ait-kuivati^[6], valitsejamaja^[7], kelder^[8], tall-tõllakuur^[9], tall^[10], meierei^[11], moonakatemaja^[12], vesiveski varemed^[13] on arvatud kultuurimälestisteks.

• Tarvastu mõisa kalmistu

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tarvastu mõis

• Tarvastu mõisast Eesti mõisaportaalis
• Tarvastu mõis - 4895 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
• Tarvastu mõisa lugu Mõisablogis
• Vastemõisa mõis (Suure-Jaani khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Tarvastu kihelkond

Kirik: Tarvastu
Mõisad: Kuressaare mõis | Orava mõis | Saare mõis | Savi mõis | Tarvastu mõis | Tarvastu kirikumõis | Uue-Suislepa mõis | Vana-Suislepa mõis | Vooru mõis