Snuuker

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Snuuker (inglise keeles snooker) on piljardisarnane ja sellest välja arenenud mäng, mida mängivad kaks mängijat või võistkonda, püüdes mängukepi ehk kii abil valget kiipalli ehk löögipalli värviliste (siht)pallide pihta lüües saata neid laua nurkades ja pikema serva keskel paiknevatesse aukudesse, mille all on võrktaskud.

Pallide läbimõõt on 52,5 mm. Iga värvilise palli aukulöömine annab teatud arvu punkte. Üksiku mängu ehk freimi võidab mängija, kes mängu lõpuks (kui lauale pole jäänud ühtki palli) saab rohkem punkte. Matš koosneb mitmest mängust. Maailmameistrivõistluste finaalmatš näiteks koosneb 18–35 freimist^[1]. 18 freimi kestab see siis, kui üks mängija võidab kõik, aga 35 siis, kui seis jääb 18:17.

Snuuker kujunes välja arvatavasti 19. sajandi teisel poolel Indias Briti ohvitseride seas. Mängu nimetus (inglise k snooker) tähendas slängis kogemusteta noorsõdurit (vrd kollanokk, salaaga). Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1927. Snuuker kogus populaarsust inglise keelt kõnelevates maades koos värvitelevisiooni võidukäiguga; viimasel ajal kasvab snuukri populaarsus Hiinas ja Kagu-Aasias.

Snuukrit mängitakse 3,6 × 1,8 m (12 jalga) või väiksemal, kaleviga kaetud mängulaual. Tavaliselt mängus osaleb kaks mängijat või võistkonda, eesmärgiga teenida kuulide auku saamisega vastasest rohkem punkte.

Mängu alguses asetatakse lauale 15 punast palli, üks must, üks roosa, üks sinine, üks roheline, üks pruun ja üks kollane. Kõik mängijad kasutavad sama valget löögipalli. Sellega lüüakse vaheldumisi punast ja värvilist palli. Mängu alustamisõigus saadakse loosi teel. Punkte saab õigetest sisselöökidest ja vastase vigadest. Punase palli aukulöömise eest saab ühe punkti, värvilistest annab must 7, roosa 6, sinine 5, pruun 4, roheline 3 ja kollane 2 punkti. Punased ja värvilised pallid lüüakse aukudesse vaheldumisi, kuni punased pallid otsa saavad. Pärast seda lüüakse palle punktiväärtuse järgi alustades kollasest ja lõpetades mustaga. Löögipall peab esimesena puudutama sihitavat palli ning löögipall ega muu kui sihitav pall ei või veereda auku. Põrkega võib lüüa vaid punasega punast palli ja lüües punast on sihitavad kõik punased pallid. Iga löögivooru esimene sihitav pall on punane. Kui punane pall läheb auku, on järgmine sihitav pall värviline. Värvilise palli aukulöömise järel tõstetakse pall tagasi oma kohale mängulaual. Kui mängijal ei õnnestu palli auku lüüa, läheb löömise järjekord järgmisele mängijale, kes jätkab sellest kohast, kuhu jäi löögipall. Löök loetakse sooritatuks, kui mängija lööb palli kii löögiotsaga. Löögipall on snuukris, kui sirge löögiga piki joont sihitava palli tabamine ükskõik millisesse kohta on takistatud mittesihitava(te) palli(de)ga. Mängija peab parimal võimalikul viisil üritama tabada sihitavat palli. Kui see ei õnnestu, on tegemist veaga ja pallid asetatakse tagasi samadele kohtadele, kus nad olid enne valelööki. Kui värvilise palli oma koht on kinni, siis pannakse see kõige suurema punktiväärtusega vabale kohale. Kui seis on ebaselge, peab lööja teatama sihitava palli värvi, mida ta kavatseb lüüa.

Rahvusvaheline alaliit on Ülemaailmne Elukutselise Piljardi ja Snuukri Assotsiatsioon (WPBSA). Läbi aegade tuntumad mängijad on (olnud) Joe Davis, Ray Reardon, Steve Davis, Stephen Hendry, Mark J. Williams, Ronnie O'Sullivan ja John Higgins.

Snuukri Eesti Meistrivõistlusi on korraldatud 1990 aastate algusest. Valitsev Eesti meister on Denis Sokolov.

Mitmekordne Eesti meister ja kahekordne Euroopa meister Andres Petrov on esimene Baltikumi snuukri mängija, kes aastast 2022 osaleb profiliigas, mis ühendab 130 maailma parimat mängijat.^[4]

• Snuukri maailmameistrivõistlused

• World Snooker Association