Šiva

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Šiva (sanskriti ja hindi शिव šiva – heasoovlik; malajalami ശിവന്‍; tamili: சிவன்) on üks kolmest tuntumast hinduismi jumalusest, mis moodustavad hinduistliku maailmakäsitluse teistlikus osas koos Brahma ja Višnuga jumaliku kolmiku (trimurti, triaadi). Klassikalistes joogatraditsioonides peetakse Šivat ka tegelikult elanud isikuks, esimeseks joogiks, ja jooga leiutajaks.

Šivaistid tähistavad selle sõnaga ka absoluuti ehk Išvarat ehk ainujumalat, mis asub väljaspool kolme gunat (guna, 'omadus, määratlus') Satvat, Rajast ja Tamast.

Šivaismi traditsiooni osaks on kaheksa Bhairava austamine, millest peamine on Kal Bhairava, kes valvab aja kulgemise üle.

Kui Brahma on looja ja Višnu on alalhoidja, siis Šivat seostatakse hävitamise ja transformatsiooniga – ta kehastab hävingut, mis on ainus võimalus uue sünnile. Šiva laiemalt tuntud kehastuste ja vormide atribuudid on muu hulgas hirmutav väljanägemine ja Šiva keha kattev tuhk surnuaedadest, kus asuvad tema järgijad (ganad).

Šiva pikad juuksed on seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp ja püha jõgi Ganges, mis voolab ta juustest. Madu keerdub ümber Shiva kaela ja ta kannab tiigrinahka oma õlgadel, kolmhark (katwanga) on ta relvaks ja püha sõnn Nandi tema sõidukiks ehk liikumisvahendiks. Kui Šiva avab oma laubal asetseva kolmanda silma, hävib kogu maailm. Šiva sümbol on linga (sümboolne fallos), mille kujul teda antropomorfsete kujutiste kõrval samuti austatakse.^[1]. Erinevalt teistest hinduistlikest jumalatest ei ole Šivale pühendatud templites tema kujusid, vaid teda kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest fallose/viljakuse kultusest. Samuti arvatakse teda resideerivat 12 India pühas paigas, mida nimetatakse jyotirlingadeks. Kõik need jyotirlingad on swayambhud ('need, mis on ilmunud iseenesest') ja vastavalt hinduistlikele uskumustele vabastab palverännak neisse kohtadesse kõikidest pattudest.

Šiva teised nimed on Maheswar ('suur isand'), Mahadeva ('suur jumal'), Šambu, Harihara (ühenduses Višnuga), Pinaakdhari ('kirvekandja'), Mriturnjaya ('surma alistaja'). Šiva esindab tavaliselt hävitamist, karmust ja elu kurjasid/pahatahtlikke jõude. Šiva on esindatud ka kohutavates Mahakala ja Bhaivarana ning veel paljudes muudes vormides – Rudra.

Šival kui hävitaval jumalal on ka lahkust väljendav aspekt. Šiva kui Šankara on headtegev jumal. Askeetlik, mediteerivas asendis, jagab ta õnnistusi neile, kes oma askeesi tulemusena seda tema arvates väärivad, ning jagab neid õnnistusi, pidamata seejuures oluliseks mistahes materialistlikke kaalutlusi, poliitilisi olusid, inimestevahelisi isiklikke suhteid ja muud sarnast, mistõttu seda aspekti temas kutsutakse ka Bhole Šankar ('naiivne jumal'). Mahadev on Šiva vorm, mida vaadatakse kui Rudra ja Pašupati ühendust, segunemist.

Rudra ja Pašupati arvatakse olevat austatud Induse oru tsivilisatsioonist pärit Šiva kui Rudra loetakse kurjuse ja kurvastuse hävitajaks. Šiva on tri netra ('jumalik visioon') ja Nīlakantha ('sinikaelaline'), kuivõrd ta neelas alla Halahala mürgi, et päästa maailma hävimast).

Šiva kaasaks on Parvati, kes on šakti jumalanna (ägedates vormides Durga ja Kālī ning leebemates Uma ja Parvati). Šiva on isaks Ardhanarišwarale (pool mees, pool naine), kes sümboliseerib maailma loomise ja tekkimise duaalset iseloomu.

Šiva ja Parvati pojad on Ganeša ja Kartikeya. Kui Ganeša eemaldab takistused, siis Kartikeya annab vaimsed võimed. Šiva on lahutamatu Parvatist (viidatakse kui Šaktile) ja kes on Himavant ja Haimavatī. Tütar Parvati sümboliseerib üllaid voorusi, mida hinnatakse hinduistlikus traditsioonis.

Nii nagu Šiva juhib korraga nii hävitamist kui ka loomist, sümboliseerib see paar korraga nii loobumise jõudu ja askeesi kui ka koosolemise õndsust.

Parvati sümboliseerib seega paljusid voorusi:

• viljakust
• abielu
• pühendumust abikaasale
• askeetlust
• võimu

Ta on kogu jõu ja võimu allikas selles universumis ja just tema tõttu saab Šiva kõik oma väe, teda kirjeldatakse kui poolt Šivast. Ei ole Šivat ilma Šaktita ja pole Šaktit Šivata, kaks on ühes, tõeline olemise seisund, teadvus ja õndsus. Šakti omakorda on kogu kosmose energia. Räägitakse, et Šiva jagas oma kehast poole Šaktile ja nimetatakse sel puhul Ardhanarishwarana ('mees-naine'). Hinduismis arvatakse olevat Šiva võtnud selle vormi, kirjeldamaks mehe ja naise võrdsust.

Šiva välimus ja olemus on aja jooksul muutunud. Koos hinduismi tulekuga sai Šivast kasutoov ja kaunis jumal, loomade isand ja küttide patroon. Ta on hinduismi üks tähtsamaid jumalaid. Šiva on ka kõigi allilmaolendite – deemonite (bhutad), vaimude (pretad) ja pišatšade ((inim)lihasööjad) isand, kuid tema hävitava tegevuse korvab tema helge hoiak nende suhtes, kes tema sisemist olemust piisavalt hästi peegeldavad ja selle omaks võtta on suutnud. Ta on muusika, grammatika (vyaakrana) ja tantsu looja (Nataraja e Tantsiv Šiva on (Tandava) tantsu sümbolism), jooga leiutaja ning askeet.

Šiva kui kõikide kunstide kaitsja, ületab tantsides oma kosmilises graatsias Parvati. Tants kannab nime Tandav nritya. Šiva kui Nataraja vorm on Jumalik Kosmiline Tantsija.

Šiva on nii staatiline kui ka dünaamiline, nii looja kui ka hävitaja. Ta on noorim ja vanim, nii igavesti noor kui ka vastsündinu. Tal on nii rahulikud kui raevukad aspektid, ta on nii suurim loobujatest kui ka suurim armastajatest. Ta hävitab halba ja kaitseb head, annetab austajatele rikkust, kuigi on rangelt lihtne ja askeetlik. Ta on kõiketeadev ja asub igaühes kui puhas teadvus.

Šiva kehastused on tuntud nimedega Šankar, Maheš, Bholenath, Neelakanth, Šambhu, Kailašešwar, Umanath, Nataraj jt. Ta elab Kailāsa mäel Himaalajas ja jumalanna Parvati on ta kaasa ning Ganeša ja Kartikeya tema kaks poega.

1. Somnath Kathiawaris
2. Shri-Shailya-Mallikarjun lõunas
3. Mahakaleshwar Ujjainis
4. Omkarnath Jamuna jõe kallastel
5. Parali-Vaijanath Marathwadas
6. Bhimashanker Bhima jõe kaldal
7. Rameshwar lõunas
8. Naganath Marathwadas
9. Ghrushneshwar Daulatabadas
10. Kashi-Vishveshwar Benaresis
11. Kedarnath asub Uttar Pradeshis
12. Trayambakeshwar Nasikis

Nataraj, mis on Šiva tantsiv vorm, on sümboolne süntees tähtsamatest hinduismi aspektidest ja veedade religiooni kesksetest tõekspidamistest.

Nataraj ehk Tantsu Isand on jumala aktiivsuse, tegutsemise kujund, mis on väljendatud energilise, voolava ja liikumist väljendava sümbolina.

Natarajat esitletakse neljakäelisena, mis esindavad põhilisi ilmakaari. Ta on tantsivas poosis, vasak jalg elegantselt tõstetud ja parem jalg kummardaval figuuril – Apasamara Purušal –, kes sümboliseerib illusioone ja juhmust, mille üle võidutseb Šiva. Vasakus ülemises käes hoiab ta leeki, alumine osutab alla madu hoidvale figuurile. Ülemine parempoolne käsi hoiab damarut, alumine väljendab kartmatuse mudrat. Ta tantsib leekide kaare sees, väljendamaks lõputute sündide ja surmade tsüklit. Tema peas juustes on kolp, mis sümboliseerib võitu surma üle ja samuti jumalanna Ganga, kes on Gangese jõe epitoom. Kolmas silm väljendab tema mõistmist, kõiketeadmist, valgustatust. Kogu kujund asub lootosel, mis sümboliseerib universumi loovaid jõude.

Šiva kosmilist tantsu nimetatakse Anandatandavaks, Naudingute Tantsuks ja see sümboliseerib nii loomise ja hävinemise kosmilisi tsükleid kui ka päevaseid rütme algamistest ja lõppemistest. See tants on hinduismis allegooriline jutustus viiest põhienergiast – loomisest, hävitamisest, säilitamisest, illusioonist ja sellest pääsemisest, mis esindavad ka Šiva viit tegutsemisviisi.

• Shrishti (loomine);
• Sthiti (säilitamine, alalhoidmine);
• Samhara (hävitamine);
• Tirobhava (illusioon);
• Anugraha (vabakslaskmine).

Kujundi meeleolu on paradoksaalne, ühendades Šiva sisemise rahulikkuse ja välise aktiivsuse.

Aja halastamatu kulg on armutu vaid seetõttu, et Kaala Bhairava seda põhjustab. Nagu öeldakse: mis läinud, see läinud.

Inimesed, kes tahavad kasutada iga hetke efektiivselt oma vaimseks arenguks ja tahavad oma ajakasutust paremini korraldada, saavad jumalikku abi Kaala Bhairavalt, kui küsivad seda siiralt. Kaala Bhairava on tuntud ka kui Kšetrapala, templite kaitsja. Selle märgiks antakse templi võti sümboolselt templi sulgemise ajal Kaala Bhairavale ja saadakse temalt tagasi avamise ajal. Kaala Bhairava on ka rändajate kaitsja. Siddhad soovitavad enne reisile asumist, eriti neil, kes liiguvad öösel, teha pähklitest kaelakee ja annetada see Kaala Bhairavale, samuti süüdata yoti-lampe tema auks ning kaitse palumiseks reisi vältel.

Kaala Bhairava sõidukiks on koer. Koerte toitmine ja nende eest hoolitsemine on teine viis oma pühendumise väljendamiseks Kaala Bhairavale. Eriti tähtis päev tema austamiseks on Kaala Bhairavi Ashtami detsembris-jaanuaris. Enamikus Šiva templites on pühamu Kaala Bhairavale, neist Arunachala tempel on väga eriline ja Benaresi oma peab külastama iga pühendunu.

Šiva aspekti Šiva Šamba ('heaendeline, õnnetoov') seostatakse budismis heruka Šamvara /Tšakrasamvaraga (šambara tähendab ekstaasi, mis kaasneb tantra praktikates resultaadina). Kuigi ta on budistliku panteoni jumalus, jagab ta Šivaga mõningaid atribuute.

Fritzof Capra seostab oma raamatus "The Tao of Physics" Nataraja tantsu kaasaegse füüsikaga. Ta ütleb, et iga väikseimgi aatomi osake mitte ainult ei esita energiatantsu, vaid ka on energiatants, lõputu pulseeriv loomise-hävitamise protsess. Tänapäeva teadlastele on Šiva tants aatomist väiksemate mateeriaosakeste liikumine. Nagu hindu mütoloogias, on see kogu kosmost hõlmav loomise ja hävinemise jätkuv tants aluseks kogu eksistentsile ja kõikidele nähtustele.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Šiva