Radikaaldemokraatia

See artikkel räägib politoloogias ja poliitikas kasutatavast terminist; Tšiili erakonna kohta vaata artiklit Radikaaldemokraatia (Tšiili erakond); erakondade kohta vaata artiklit Radikaaldemokraatlik partei; väliseesti ajakirja kohta vaata Radikaaldemokraat (ajakiri)

Radikaaldemokraatia ehk radikaalne demokraatia on termin politoloogias ja poliitikas, mida kasutatakse erinevates tähendustes, kuid rõhutamaks alati demokraatia olulisust.

Ilmar Talve (Radikaaldemokraatlik Koondis) definitsiooni kohaselt on radikaaldemokraatia "keskvõimust vabana toimiv tsentraliseerimata kohalik demokraatia, mis ainsana inimesi aktiivseteks demokraatideks võib kasvatada." ^[1]

Jüri Lippingu sõnul tähendab radikaalne demokraatia "demokraatliku revolutsiooni radikaliseerimist selle laiendamise teel üha suuremasse hulka ühiskondliku elu valdkondadesse." ^[2]

Peeter Selg märgib, et "radikaalset demokraatlikku mõtet esindavad tänapäeval väga eripalgelise taustaga poliitilised teoreetikud: Ernesto Laclau, Chantal Mouffe, James Tully, William Connolly, Bonnie Honig, David Owen, Aletta Norval, Claude Lefort jt. Kõiki neid mõtlejaid iseloomustab nii või teisiti liberaaldemokraatia kriitika ning kõigi nende eesmärk on liberaaldemokraatia potentsiaali süvendada ja radikaliseerida." ^[3]

Rein Ruutsoo sõnul on radikaalse demokraatia idee kohaselt "peamine eesmärk hoida avatuna mõttevahetuse tingimusi, millele toetub jätkusuutlik demokraatia." ^[4]

Noored Sotsiaaldemokraadid rõhutavad, et "radikaalne demokraatia, see tähendab demokraatia rakendamist kõigis tegemistes." ^[5]

M. N. Roy käsitluse kohaselt: "Radikaalne demokraatia eeldab ühiskonna majanduslikku ümberkorraldamist, et kõrvaldada võimalus inimese ekspluateerimiseks inimese poolt. /---/ Mõistes, et vabadus on kokkusobimatu võimu kontsentreerumisega, taotlevad radikaaldemokraadid võimu laialdasimat hajutamist." ^[6]

• Peeter Selg "Sattumuslikkus, hegemoonia ning õiglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia"
• Academia.edu | Documents in Radical Democracy