Orava jõgi
| Orava | |
|---|---|
 | |
| Lähe | Orava veehoidla |
| Suubub | Váh |
| Valgla pindala | 1991,8 km² |
| Pikkus | 60,3 km |
| Langus | 170 m |
| Lang | 2,80 m/km |
| Vooluhulk | 34,5 m³/s |
 | |
Orava on jõgi Slovakkias Orava ajaloolises piirkonnas Váhi jõgikonnas.
Orava saab alguse Biela Orava ja Čierna Orava ehk Valge ja Musta Orava jõe ühinemiskohast, kuhu rajati 1941–1953 35,2 km² suurune Orava veehoidla. Selle pind on 601 m kõrgusel merepinnast.
Orava jõgi voolab üldiselt edelasse ja suubub Kraľovany küla juures Váhi. Jõe suue on 431 m kõrgusel merepinnast. Jõe pikkus on 60,9 km. Seega on jõe lang 2,80 m/km. Jõe valgla on 1991,8 km². Valgla kuulub peaaegu täies ulatuses Slovakkiasse ja üksnes pisut sellest jääb Poola.
Kõige veerikkam on jõgi märtsis ja aprillis, kui sulab lumi. Kõige vähem on vett jaanuaris ja veebruaris. Ajalooliselt kõige väiksem läbivool on fikseeritud veel enne veehoidla ehitamist (4,8 m³/s), suurim aga pärast selle valmimist, 19. juunil 1958, kui veevoolu tugevus oli 2300 m³/s.
Oraval ei ole suuri lisajõgesid.
1997. aastal kuulutati kogu jõgi kaitsealuseks piirkonnaks.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Orava jõgi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis