Noosfäär

Noosfäär ehk mõistusesfäär on Vladimir Vernadski järgi inimmõistuse poolt kujundatud ja keemiliselt ümberkorraldatud sfäär planeedi Maa ümber.

Noosfäär on biosfääri üks arengujärk, etapp, mida seostatakse inimese mõistusliku tegevusega.

Maa kui terviku seisukohalt on tänapäevases maailmas teatud sfääriline kolmik: biosfäär, sotsiosfäär ja tehnosfäär, kuid leidub ka käsitlusi kus 'iniminfluentse' noosfääri moodustavad sotsiosfäär ja tehnosfäär (inimtekkeliste struktuuride süsteem (näiteks külad, veetammid, transport ja infotehnoloogia jpm) .

Majandusgeograaf Mart Vabar on kirjeldanud geosüsteemi ühiskonnasfääri teket järgnevalt: "Kaks miljonit aastat tagasi hakkas inimkond biosfääri transformeerima, tekkis (genesis) sotsiosfäär kui geograafiline fenomen, mille olemus seisneb selle liikmete mõistuspärases koostöös eksisteerimiseks ja püsimajäämiseks vajalike tingimuste ning keskkonna kujundamisel."

 Pikemalt artiklis Sotsiosfäär

• Sfäärid ja aeg: sotsiosfäärid (2-3 mln a): majandussfäär (10-15 tuh), haldussfäär (6-8 tuh), kultuurisfäär (4-5 tuh), tehnosfäär 200.
• transformatiivsus: eelmine arengusfäär oli biosfäär, noosfääri tekkides hakkas lokaalselt ja regionaalselt ümber kujundama biosfääri.
• Põhifenomen: bioloogiliste inimeste loova mõtlemise ja kõnevõime abil mõtestatud ja organiseeritud koostöö ning pidev loogilise informatsiooni vahetus. Sots tegevuse ruumi-line süsteem
• Interaktsioon: tunnetab mõistuse abil elukeskkonda, on sellega pidevas funktsionaalses seoses.
• Globaalsus: noosfäärist ja sotsiosfäärist võib rääkida alates sellest ajast, kui inimasustus levis põhilistele elamiskõlblikele aladele maailmas.
• Põhispetsialisatsioonid: sotsiaalsete väärtuste loomine, st omaenda ja oma lähikondsete olme ja heaolu korraldamine, inimeste sotsiaalne suhtlemine (sotsiaaltöö, meditsiini jm) erialad.
• Põhiväärtused: Heaolu või pahaolu (sotsiaalne, emotsiooniline, bioloogiline jne) , sotsiaalse organiseerituse ja koostöö tase.^[1]

Vladimir Vernadski (alates 1926): Vernadski biosfäär on kosmiline mehhanism, millel on oma kindel koht planeedi kui terviku struktuuris ja ta paikneb meie planeedi pinnal. Sisaldades kogu elusainekogumit, muundab biosfäär Päikese kiirgusenergia keemiliseks ja füüsiliseks energiaks, mis omakorda läheb meie planeedi "tardunud" elutu mateeria ümbertöötamiseks. Noosfäär moodustub siis, kui valdava tähtsuse selles protsessis saab inimmõistus ^[2] .

• Biosfäär
• Semiosfäär

• Juri Lotman, "Semiosfäärist"
• Mart Vabar, "Majandusgeograafia", TTÜ, õppe-metoodiline materjal, 1999