Mangareva
| Mangareva | |
|---|---|
 NASA foto Mangarevast | |
| Koordinaadid | 23° 6′ S, 134° 57′ W |
| Pindala |
15,4 km²  |
| Pikkus |
8 km |
| Laius |
1,3 km |
Mangareva on Prantsuse Polüneesia Gambier´ saarte keskne ja suurim saar. Seda ümbritsevad väiksemad saared: Taravai edelas, Aukena ja Akamaru kagus ja põhjapoolsed saared. Mangareval on 1239 elanikku (2012) ja suurim küla Rikitea on Gambieri saarte tähtsaim linn.
Saar on umbes 8 kilomeetrit pikk ja pindalaga 15,4 km2 moodustab kogu Gambieri saarte maa-alast umbes 56%. Gambiersi saarte kõrgeim punkt on Mangareva lõunarannikul asuv 441 m kõrgune Duffi mägi. Saarel on suur laguun läbimõõduga 24 kilomeetrit, mis sisaldavad riffe, milles leidunud kala- ja karbiliigid aitasid iidsel saarlastel ellu jääda palju edukamalt kui lähedal asuvatel saartel, kus riffe polnud.
Esimene eurooplane, kes jõudis oma laevaga Duff Mangarevale, oli 1797. aastal Briti kapten James Wilson. Wilson nimetas saare rühma admiral James Gambieri auks, kes oli aidanud tal oma laeva varustada.
Mangareva saarel tehtud kultuuriuuringud näitavad, et selle elanikud võtsid kahendsüsteemi kasutusele vähemalt 300 aastat enne Saksa matemaatik Gottfried Leibnizi.
Binaarse süsteemi avastamine saarel 1450. aastal on üllatav arvestades saarte asukohta.
Praeguseks on vana numeratsioon kasutuselt kadunud, kuna saared olid nii pika aja jooksul Prantsusmaa kontrolli all, kes juurutasid araabia numbrite süsteemi, millega eurooplased on kõige paremini tuttavad. Teadlased Andrea Bender ja Sieghard Beller avastasid, et saarel elanud muistsed matemaatikud ühendasid kaks numbrisüsteemi uudseks binaarseks süsteemiks, mis võimaldas neil vähendada traditsioonilistes binaarsüsteemides kasutatavate numbrite arvu: näiteks 130 on kahendsüsteemis 10000010; Mangareva süsteemis esindab seda VTK – V (varu) tähistab 80, T (tataua) on 40, ja K (takau) on 10.