Mine sisu juurde

Leenu Siimisker

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Helene Siimisker)

Leenu (Helene) Siimisker (27. detsember 1924 Pärnu27. november 2012)[1] oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid.

Oma poleemiliselt julgete ja esseistlikult köitvas laadis käsitlustega aitas ta Tiit Hennoste hinnangul kaasa Tammsaare loomingu vabastamisele stalinismiperioodi vulgaarsotsioloogilistest tõlgendustest.[2] Oli alates 1959. aastast Kirjanike Liidu liige.

  • 19331937 Pärnu 2. algkool
  • 1937–1944 Pärnu tütarlaste progümnaasium ja gümnaasium
  • 19451950 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, lõpetas eesti filoloogina
  • 19541957 Tartu Riikliku Ülikooli aspirant, kaitses filoloogiakandidaadi kraadi 1963. aastal Tammsaarest avaldatud uurimustega
  • "A. H. Tammsaare" (lühimonograafia), sari Eesti kirjamehi, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1962, 240 lk; täiendatud venekeelne väljaanne: "Антон Таммсааре: жизнь и творчество", перевод с эстонского М. Марди; редактор перевода Т. Правдина, Moskva 1972, 160 lk ja 2., täiendatud trükk: "Антон Таммсааре: жизнь и творчество", Tallinn 1977, 224 lk
  • "Jaan Saul. Monograafia". Eesti Raamat, Tallinn 1972, 224 lk
  • (koos August Palmiga) "A. H. Tammsaare. Pildikroonika eluteest ja -tööst" (saatetekst eesti, vene ja inglise keeles), Eesti Raamat, Tallinn 1978, 304 lk
  • "Жизнь и творчество А. Х. Таммсааре" (lühiülevaade), перевод с эстонского В. Белобровцева, Москва: Знание, 1978, 62 lk
  • "Ühest mõistatuslikuks peetavast kujust. (Mõtteid E. Vilde "Mäeküla piimamehe" uustrüki puhul" – Looming 1956, nr 4, lk 507–514
  • "Kaks kõnelust Aadu Hindiga" – Looming 1960, nr 1, lk 125–136
  • "Koomilisest A. H. Tammsaare varasemas loomingus" – aastaraamatus "Paar sammukest..." II, Tartu 1961, lk 107–234
  • "Mõned killud klassiku enda [Tammsaare] ja tema argipäeva iseloomustamiseks" – Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 13–23
  • "Kõik jäi pooleli. Ilmi Kolla elust ja lauludest" – Looming 1966, nr 7, lk 1112–22 ja nr 8, lk 1267–77
  • "Elufaktide ja kunstitõe suhetest A. H. Tammsaare loomingus" – Looming 1968, nr 1, lk 132–146; selle artikli lühikommentaar: Olev Jõgi, Keel ja Kirjandus 1968/4, lk 199
  • "A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" III osa uuest redaktsioonist" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 1–16
  • "Arutlusi "Libahundi" uuslavastuste puhul" – Looming 1969, nr 5, lk 754–775
  • "A. H. Tammsaare ja "Ühendus"" – Keel ja Kirjandus 1975, nr 2, lk 93–104 ja 3, lk 136–146
  • "Tammsaare ja kirjanduse uuenemine (1907–1914)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 1, lk 16–27 ja 2, lk 72–79
  • "Sünd ja surm A. H. Tammsaare loomingus" – Looming 1978, nr 1, lk 131–141; nr 3, lk 498–507; nr 4, lk 652–664 ja nr 5, lk 821–843
  • "Ühe avastuse lugu" (Tammsaare Sotšis) – Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 683–690
  • "A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" II osa redaktsioonidest" – Keel ja Kirjandus 1982, nr 4, lk 172–184; nr 5, lk 231–240 ja nr 6, lk 304–310
  • "August Gailiti "Karge meri" ja Ruhnu. Üks vanamoodne vaatlus" – Looming 1994, nr 7, lk 971–991
  • "A. H. Tammsaarest ja maareformist "Tõe ja õiguse" I osa 70nda sünniaastapäeva puhul" – Maaleht 29. august]] 1996]], lk 18
  • "Tammsaare Kröösus ja Kesküla" (Tammsaare 120) – Maaleht 29. jaanuar 1998, lk 22
  • "Kirjandusmuuseumist minu elus" (mälestusi) – raamatus "Mnemosyne teenistuses: kogumik Eesti Kultuuriloolise Arhiivi 75. aastapäevaks", EKM, Tartu 2004, lk 212–229
  • "Veel kord Kreutzwaldi "Sõjast" ja "Kalevipojast" ning Faehlmanni vaidlusest parun Nolckeniga" – Keel ja Kirjandus 2004, nr 6, lk 430–450; artikkel sai 2005 ajakirja aastapreemia ja on vastuseks Toomas Liivi artiklitele "Mida teha Kreutzwaldiga?", Sirp, 19. 12. 2003 ning "Kreutzwald ja "Kalevipoeg"", Looming 2004/1

Dokumentaalfilmistsenaariumid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli bioloog Jaan Simisker.

  • Olev Jõgi, "Kiri Tammsaare entsüklopeedia toimetusele. Quasi una fantasia" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 12, lk 748–750 ja O. Jõe raamatus "Hetki ja viipeid", Tallinn 1988, lk 269–273
  • Endel Nirk, "Interpreteerimistarbest ja –talendist. Mõtisklusi Leenu Siimiskeri tähtpäeval" (60. sünnipäev) – Looming 1984, nr 12, lk 1693–98
  • Maie Kalda, "Leenu Siimiskeri septuaginta puhul" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 12, lk 756–757
  • Heino Puhvel, "Leenu Siimisker ja fin de siècle" – Kultuurileht 6. jaanuar 1995, lk 17

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]