Käärimine
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
|
See artikkel räägib teatud organismide ainevahetuse protsessist; lõimelõngadega kanga loomise kohta vaata Käärimine (kangas) |
Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas) keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks.
Sõltuvalt käärimisprotsessil tekkinud lõpp-produktidest räägitakse piimhappekäärimisest (saaduste seas piimhape), etanoolkäärimisest (saaduste seas etanool) jpt käärimistüüpidest. Piimhappekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite abil ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad etanool ja süsihappegaas.
Käärimise kasutamist toiduvalmistamise protsessis nimetatakse kääritamiseks. Protsessi käigus rakumahl oksüdeerub ja käärib, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke.
Keemias on käärimine lihtsate ühendite (etanool, süsinikdioksiid, äädikhape ehk etaanhape) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel.