Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (ametlik lühend TLÜ AR) on teadusraamatukogu, mis asutati aprillis 1946 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguna. Alates 2003. aastast tegutseb ülikooliraamatukoguna.

Vanimad kogudes leiduvad raamatud pärinevad Oleviste kiriku raamatukogust, mis asutati 1552. aastal.

2018. aasta alguse seisuga oli raamatukogu kasutuskogu suurus üle 2,6 miljoni eksemplari, lisaks kuulus varu- ja vahetuskogusse veel üle 34 000 teaviku. Registreeritud lugejaid oli ligi 43 000.

2015. aastal avas raamatukogu oma e-teadusraamatukogu ETERA.

Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada e-kataloogi ESTER.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu peahooneks on arhitektide Uno Tölpuse ja Paul Madaliku projekteeritud ning 1963. aastal valminud kuuekorruseline hoone aadressil Rävala puiestee 10, kuhu tollane Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu kolis 1966. aastal. Tänapäeval on hoone arhitektuurimälestisena kaitse all.

Raamatukogu osutab teenuseid kahes asukohas: teadusraamatukogus Rävala puiesteel ning Tallinna Ülikooli linnaku Astra hoone (Narva mnt 29) kolmel korrusel asuvas õppikeskuses.

Varem kuulusid filiaalide hulka TLÜ arheoloogiaraamatukogu (Rüütli 10) ning praeguseks likvideeritud Eesti Humanitaarinstituudi raamatukogu, Kunstide Instituudi raamatukogu, Spordiraamatukogu, Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukogu, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia raamatukogu, Haapsalu Kolledži raamatukogu (Lihula maantee 12), Rakvere Kolledži raamatukogu (Pikk 40) ja Filmi- ja meediaraamatukogu (Narva mnt 27).

1552. aastal asutati Oleviste kiriku raamatukogu, mis sai aluseks Tallinna esimesele avalikule raamatukogule. Sinna kogutud ja annetatud rariteedid moodustavad vanima osa Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu varamust.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu asutamiskuupäevaks loetakse 5. aprilli 1946, mil Eesti NSV Ministrite Nõukogu kinnitas Eesti NSV Teaduste Akadeemia struktuuri ning nägi selles struktuuris ette eraldi allüksusena ka raamatukogu. Uue raamatukogu nimeks sai Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu ning 1947. aastal eraldati raamatukogule esimesed ruumid – neli tuba aadressil Sakala tänav 35. Raamatukogu alustas tegevust veebruaris 1947.^[1]

Esialgne kogu koosnes 1800 raamatust ja algusest peale hakkas raamatukogu saama Eesti trükistest kaks sundeksemplari. Esialgu laenutati raamatuid ainult koju, lugemistuba avati 1948. aastal. Samal aastal pandi alus ka raamatukogudevahelise laenutuse teenusele ja hakati saama üleliidulist sundeksemplari.

Raamatukogu kogud suurenesid märkimisväärselt 1950. aastal, mil Teaduste Akadeemia Keskraamatukoguga ühendati mitmeid rariteetseid ja kultuuriväärtuslikke vanu trükiseid sisaldavad Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu ja Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu kollektsioonid. Nende baasil moodustati hiljem baltika ja haruldaste raamatute osakond.

1952. aastal koliti raamatukogu suurematesse ruumidesse aadressil Estonia puiestee 7 ja 1966. aastal avas uksed spetsiaalselt raamatukogule ehitatud hoone aadressil Lenini puiestee 10.

Juunis 1965 Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu nimetati Teaduste Akadeemia Teaduslikuks Raamatukoguks.^[2]

1978. aastal alustati peabibliograaf Endel Annuse juhtimisel suurprojekti Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamiseks. Esimesed köited koostatud bibliograafiat ilmusid 1993. aastal.

1990. aastatel ühines raamatukogu erinevate riiklike ja rahvusvaheliste koostöövõrgustikega: 1993. aastal liituti rahvusvaheliste organisatsioonidega IFLA ja CERL, samuti Läänemere maade raamatukogude koostöövõrguga Bibliotheca Baltica, 1995. aastal asutajaliikmena Eesti raamatukoguvõrgu konsortsiumiga ELNET.

Pärast Eesti Teaduste Akadeemia reorganiseerimist 1994. aastal viidi raamatukogu üle kultuuri- ja haridusministeeriumi (hiljem kultuuriministeeriumi) haldusalasse ja hakkas kandma nime Eesti Akadeemiline Raamatukogu.

1998. aastal võeti kasutusele integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC, mille tulemusel mindi lugejate teenindamisel järk-järgult kaartkataloogilt üle elektronkataloogile ESTER. Kasutusele tulid ka vöötkoodiga lugejapiletid.

1. jaanuarist 2002 viidi raamatukogu üle haridusministeeriumi valitsusalasse. 8. aprillil 2003 sõlmisid haridus- ja teadusminister Mailis Rand ning Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets lepingu, mille kohaselt liideti raamatukogu Tallinna Pedagoogikaülikooliga ja sai uueks nimeks Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Raamatukogu uus põhikiri kinnitati sama aasta 12. mail.

Seoses Tallinna Ülikooli loomisega 2005. aastal nimetati raamatukogu ümber Tallinna Ülikooli Akadeemiliseks Raamatukoguks ja kannab seda nime siiani.

2007. aastal loodi vanaraamatu keskus, aasta hiljem väliseesti kirjanduse keskus. Aastal 2009 koliti Tallinna Ülikooli linnakus asunud õpperaamatukogu ülikooli ehitustööde ajaks teadusraamatukokku Rävala puiesteele, 2013. aasta mais avati taas linnakus raamatukogu osana õpikeskus.

2005. aastal mindi üle ID-kaardi põhisele laenutussüsteemile. 2012 võeti kasutusele UHF RFID (Ultra high radio-frequency identification) tehnoloogial põhinev iseteenindus- ja kogude turvamise süsteem, 2014. aasta lõpus võeti kasutusele sama tehnoloogiat kasutav tagastusautomaat-sorter.

2015. aastal avati teadusraamatukogu VI korrusel digiteerimiskeskus ja e-teadusraamatukogu keskkond ETERA. Sama aasta sügisel avati teadusraamatukogus öösaal, mis võimaldas II korruse lugemissaali ja avakogusid kasutada ka pärast raamatukogu sulgemisaega. Öösaal pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult auhinna "Aasta tegu teadusraamatukogus 2016". 2023. aasta sügisest on öösaal suletud.

2020. aastal võeti kasutusele raamatute laenutuskapp Raamatutark, mis võimaldab lugejatel raamatuid ettetellimisel laenutada ööpäev läbi.

• Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu koduleht
• Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Facebookis