Daugavpils

See artikkel räägib Daugava jõe alamjooksul asuvast linnast; Daugava jõe suudmes asunud ajaloolise asula (Dünamünde, Väina-Jõesuu, Ust-Dvinsk) kohta vaata artiklit Daugavgrīva

Daugavpils
[ d'augav-pils ]
läti Daugavpils latgali Daugpiļs
Daugavpilsi lipp Daugavpilsi vapp
Pindala: 72,4 km² (2024)[1]
Elanikke: 77 799 (1.01.2024)[2]
Koordinaadid: 55° 52′ N, 26° 31′ E

Daugavpils (läti^ⓘ) (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul. Ta on Latgale ajalooline keskus. Asub 25 km kaugusel Leedu piirist ja 35 km kaugusel Valgevene piirist. Daugavpils on Läti kõige lõunapoolsem linn.

Daugavpils on 1. järgu haldusüksus – keskalluvusega linn (republikas pilsēta). Daugavpilsi linnapea on alates 1. juulist 2021 Andrejs Elksniņš.

Linna eestikeelne nimi Väinalinn on kirjakeelne tõlkenimi, mis esines 1930. aastatel avaldatud sõnaraamatutes. Varem on eesti keeles linna tuntud saksakeelse nimega (Dünaburg) või selle mugandustega: Düünaburi, Dünaburi.^[3]

Linna elanikest olid 2011. aastal 53,6% venelased, 19,8% lätlased ja 14,2% poolakad.

Daugavpilsi edukamad jalgpalliklubid on FC Daugava ja Dinaburg FC.

Järgmised Daugavpilsi linnaosad Daugava lõunakaldal ehk Sēlijas:

• Grīva
• Judovka
• Kalkūni
• Liginiški
• Nīderkūni

Jõe põhjakaldal ehk Latgales asuvad järgmised linnaosad:

Liivimaa ordu Dünaburgi komtuurkonna esimene komtuur on teada umbes 1245. aastast, kuid seejärel hävitati linnus peagi leedulaste poolt. Millal komtuurid uuesti ametisse asusid, pole täpselt teada, järgmine neist on teada alles 1387. aastast. Viimane Dünaburgi komtuur lahkus ametist 1559. aastal, mil linnus anti üle Poola vägedele.

Dünaburgi komtuur oli üks olulisemaid ordukäsknikke ja kuulus tihti kõrgeimasse ordunõukokku. Komtuuri tähtsus oli tingitud Dünaburgi ordulinnuse asukohast, teel Pihkva vürstiriigist Leedu suurvürstiriiki.

Rzeczpospolitasse kuulumise ajal sai Dünaburg (Daugavpils) 1582. aastal linnaõiguse. Aastatel 1656–1667 oli Vene vallutuste aegu linna ametlik nimi Borissoglebsk. Pärast 17. sajandi Rootsi-Poola sõdasid jäi linn Rzeczpospolita koosseisu Liivimaa vojevoodkonnas.

Pärast Latgale liitmist Esimesel Poola jagamisel 1772. aastal Venemaa keisririigiga liideti Dünaburg Pihkva kubermanguga, 1802. aastast aga Vitebski kubermanguga, mille koosseisus nimetati linn kubermangulinnaks, mis aastatel 1893–1920 kandis ametlikku venekeelset nime Dvinsk.^[4]

Aastal 1810 alustati sinna Daugavpilsi kindluse rajamist, mille alla jäi endine vanalinn ja mis moodustab praegu Cietoksnise (eesti keeles Kindluse) linnaosa. Uus (tänapäeva linnakeskus rajati ülesvoolu Jaunā Forštate (eesti keeles Uue Eeslinna) eeslinna asemele.

Aastatel 1852–1862 rajati laiarööpmeline Peterburi–Varssavi raudtee. Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges läbi Gattšina, Luga, Pihkva, Ostrovi, Põtalovo, Režitsa, Dünaburgi, Vilno, Landvarovo, Grodno ja Białystoki.

Linnas sündis 1903. aastal hilisem ameerika kunstnik Mark Rothko.

• Daugavpilsi ülikool
• Dünaburgi komtuur
• Riia–Daugavpilsi raudtee
• 18. novembra iela
• Trammiliiklus Daugavpilsis
• Kirikumägi, Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Daugavpils

• Daugavpils.lv
• Venekeelne uudisteportaal

Läti linnad

Ādaži | Ainaži | Aizkraukle | Aizpute | Aknīste | Aloja | Alūksne | Ape | Auce | Baldone | Baloži | Balvi | Bauska | Brocēni | Cesvaine | Cēsis | Dagda | Daugavpils | Dobele | Durbe | Grobiņa | Gulbene | Iecava | Ikšķile | Ilūkste | Jaunjelgava | Jelgava | Jēkabpils | Jūrmala | Kandava | Kārsava | Ķekava | Koknese | Krāslava | Kuldīga | Ķegums | Lielvārde | Liepāja | Limbaži | Līgatne | Līvāni | Lubāna | Ludza | Madona | Mārupe | Mazsalaca | Ogre | Olaine | Pāvilosta | Piltene | Pļaviņas | Preiļi | Priekule | Rēzekne | Rīga | Rūjiena | Sabile | Salatsi | Salaspils | Saldus | Saulkrasti | Sigulda | Seda | Skrunda | Smiltene | Staicele | Stende | Strenči | Subate | Talsi | Tukums | Valdemārpils | Valka | Valmiera | Vangaži | Varakļāni | Ventspils | Viesīte | Viļaka | Viļāni | Zilupe